Ants Antson
Oktoobri viimasel päeval lahkus üks Eesti spordi saurustest, 1964. aastal Innsbruckis esimese eestlasena taliolümpia kulla võitnud kiiruisutaja Ants Antson.
Tuleb meelde, kuidas seda sõitu Pärnus Koidula kooli õpetajate toas (kuhu minusuguseid kutsuti tavaliselt pattude eest aru andma) koos teiste spordihuviliste poistega virvendavast ja kahisevast Vene televiisorist vaadata sain.
Tuleb meelde, kuidas aastaid hiljem ühel suvel sellele toona lammutamiseelsele Innsbrucki staadionile juhtusin ja Antsoni kulladistantsi enesesse salvestades läbi kõndisin.
Tuleb meelde aga ka 2002. aasta Salt Lake City olümpia pressipidu, kus aukülalise Antsoni kõrvale istuma juhtusin ja kuulsin, et Andrus Veerpalu kullavõit suusarajal teinud talle mitmekordset rõõmu.
Muuhulgas sellegi poolest, et tema õlult langes esimese võitja kohustus ja koorem. Nii ta igatahes ütles.
Antson oli 1500 meetri distantsi olümpiavõitja, püstitas 3000 meetris maailmarekordi, võitis Euroopa meistrivõistlustel medaleid, tunnistati 1964. aastal maailma parimaks kiiruisutajaks ja Eesti aasta sportlaseks. Ta oli Eesti talispordile tõeline jäämurdja, nagu ütleb vaid mõni päev enne Antsoni surma temast valminud elulooraamat, aga ka intelligentne ja mõnus inimene.
Sügis on lehtede langemise aeg, mis paraku harvendab ka inimeste ridu. Kes aga jäävad, need võitlevad edasi. Kuni võitled, püsib nahk toores, kui annad alla, ei pruugi pidu enam pikk olla. Sestap tuleb au anda näiteks ühele Eesti 80-aastasele spordiõpetajale, kes lubab täie rauaga töötada, kuniks veel hundiratast visata suudab.
Võitleja, tõsi küll, veel noor, on saarlasest rallimees Ott Tänak. Mees on vastuvaidlematult andekas, kuid mingisugune pidurikene temas puudub, sest ta kipub ikka ja jälle autot lõhkuma ja maailmameistrivõistluste etappe katkestama. Nii juhtus ka Hispaanias Kataloonia rallil, kus M-Spordi Ford Fiestal sõitev Tänak oli igati võrdne praegu maailma valitsevate Volkswagenitega. Eestlane võitis avapäeva üheksast kiiruskatsest kolm, püsis kolmandal kohal, kuid sõitis siis rajapiirdesse, kaotas esiratta ja katkestas jälle.
Nüüd on tulekul selle aasta MM-sarja viimane, mudaralliks kutsutav Walesi etapp. M-Spordi erameeskonnal on vahepeal juba käeulatuses olnud võistkondlik hõbemedal kaugele libisenud, ka pole Tänakul isegi rallivõidu puhul võimalust esikuuikusse tõusta. Küsimus on vaid, kas antakse autolõhkujast eestlasele kalli masina rool järgmiselgi aastal pihku või tuleb tal nii-öelda tootvale tööle (mehaanikuks, automüüjaks vms) siirduda. Walesi ralli treeningul suutis Tänak igatahes oma auto juba üle katuse keerata…
Spordis on alati kõnekaid arve ja neid pakuks siinkohalgi. Näiteks on 13 eestlast tulnud mõne välisriigi jalgpallimeistriks, neli neist Soome kullale ja viimati sai sellega hakkama Eesti rahvusmeeskonna esiväravavahiks tõusnud Mihkel Aksalu. Tema saavutus on seda tähelepanuväärsem, et Aksalu tuli soomlaste meistriks Seinäjoe kaptenina ja tunnistati Soome liiga parimaks puurivahiks.
Arve korvpallist. Eesti mitme viimase aasta meister Kalev/Cramo mängis Moskvas VTB Ühisliiga raames CSKA-ga ja kaotas suurelt 67:100. Kuivõrd oli tegemist koljati ja kääbuse heitlusega näitab fakt, et Moskva klubis on seitse mängijat, kellest igaühe aastapalk ületab Kalev/Cramo meeskonna (kõigi mängijate ja treenerite, sabade ja sarvede) aasta-eelarvet, mis on miljoni euro kandis.
Aga kolmaski number. Hiljuti tuli 17. korda järjest Eesti kulturismimeistriks Ott Kiivikas. Nüüd valmistub maailmameistrivõistlusteks ja loodab oma voolitud kehaga jõuda MM-il vähemalt finaali, kui mitte medalile. Üks kulturismiga seotud inimene ütles, et ta ei tea ühtki inimest, kes oleks kuulnudki nii pikast karjäärist sel tõsist enesepiitsutamist (julm trenn koos kaalujälgimise ja toidulisanditega dopingu noateral kõndimisega) nõudval spordialal.
Ning lõpuks uudistest, mis Ameerika mandrilt Eesti spordiavalikkuse ette jõudnud. Eesti praegusaja edukamaid ujujaid Ralf Tribuntsov võttis õppepuhkuse, jäi USA-sse endisesse treeningrühma harjutama ja üritab olümpiaks vormi tõusta. Margus Hunt oli küll Cincinnati Bengalsi Bengalsist väljaarvamise äärel, sest polnud sel hooajal vaid võite tunnistava ameerika jalgpalli meeskonna mängupäeva koosseisu ega isegi Bengalsi 53 aktiivmängija sekka kordagi mahtunud. Viimased uudised ütlevad aga, et Hundi töökoht säilis, hundipassi sai hoopis üks ründajatest.
Häid uudiseid võib tulla novembri lõpus Houstonist. Juba praegu Ameerikas harjutav raskekaalutõstja Mart Seim on elu vormis ning tahab mulluse MM-i neljanda koha paremaks muuta. Plaan on tõugata veerand tonni ning saada kogusummaks 440 kilogrammi.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
