Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Väliseesti Muuseumi korraldusel peeti internetis ettekandepäev „Peggasuse seggadusest“ välis-eesti kirjandusest ja raamatukujundustest Arno Vihalemma 110. sünniaastapäeva puhul.
24. mail oli 110. sünniaastapäev värvikal väliseesti kunstnikul ja luuletajal Arno Vihalemmal, Ystadi üksiklasel, pallaslasel ja arbujate kaaslasel. Koostöös Välis-eesti Muuseumiga (VEMU) Torontos korraldas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuurilooline Arhiiv 26. mail ettekandepäeva
„Peggasuse seggadusest. Arno Vihalemma 110. sünniaastapäeva puhul“ ja avas virtuaalnäituse, milles tutvustatakse Vihalemma raamatukujundajana, tema autoriraamatuid, luulet, käsikirju ja fotokogu.
Eesti Kultuuriloolisesse Arhiivi on Rootsist jõudnud kirjastuse Eesti Kirjanike Kooperatiiv käsikirjaline pärand.
EKK tegutses Bernard Kangro väsimatul juhtimisel 1950–1994 Lundis, selle väljaandel ilmus sadu eestikeelseid kirjandusteoseid, mida hoolikalt toimetati, kaunilt kujundati ja postimüügi teel ülemaailmselt eestlaskonna seas edukalt levitati, need raamatud olid enamiku välis-eestlaste kodudes.
Ettekandepäevaga kutsusid korraldajad kaasa mõtlema väliseesti raamatu saatuse üle tänapäeval, püüdes anda väliseesti kirjanduspärandile uut hingamist, aidata kaasa selle toomisele tänapäevase lugeja lauale.
Ettekandepäevaga elustati killuke Eesti sõjapagulaste kirjanduselust Rootsis, milles osaliseks oli ka Lõuna-Rootsis, Skånes väikeses Ystadi linnas elanud Arno Vihalemm ehk Vana Viha, kes vaatas oma Pegasust, seda „takka üles löövat kronu“ kurblõbusa pilguga: „peassi et ta tiwad / teda üllespole wiwad!“.
Ettekandepäeva kava:
Avasõnad ütlesid Marin Laak, Piret Noorhani;
Piret Noorhani – Arno Vihalemm tagasivaates;
Joosep Susi – Antiluulekriitiline veste;
Avati Arno Vihalemma raamatukujunduste virtuaalnäituse – Marin Laak;
Loone Ots – Vihalemm ja Wiiralt: kui pikad on Taavet ja Koljat?
Janika Kronberg – Lisandusi Arno Vihalemma “Noorele Kangrole”;
Helga ja Enn Nõu – Pärnust pärit kirjasõber ja muljeid ühest Ystadi päevast.
Ettekandepäeva juhatas Maarja Hollo.
Korraldasid: Marin Laak ja Maarja Hollo (EKLA, Eesti-uuringute Tippkeskuse migratsiooni ja diasporaa töörühm) ning Piret Noorhani (Väliseesti Muuseum VEMU, Torontos).
Toetasid: EKM, VEMU, Karl Ristikivi Selts ja EL Regionaalarengu Fondi kaudu Eesti-uuringute Tippkeskus.
