Teadusmaailma üks olulisemaid ajakirju Nature kirjutas pika artikli Eesti teaduse arengust, kus toob välja Eesti maailmataseme, kuid ka liigse sõltuvuse Euroopa Liidu rahastusest, mis omakorda seab kahtluse alla Eesti teaduse kestlikkuse tulevikus.
Nature’i artiklis kirjeldab saksa teadusajakirjanik Quirin Schiermeier, kuidas Eesti kujunes Nõukogude Liidu lagunemise järel ootamatu kiirusega oma väiksuse kohta maailma tasemel märkimisväärseks teadusriigiks. Välja tuuakse nii e-riigi, molekulaarbioloogia, ökoloogia
kui ka geneetika edulood. Praegu kehtivate teaduse mõõdikute põhjal võib öelda, et Eesti teadust on saatnud imeline edu. Sõna saavad mitmed Eesti tippteadlased nagu Ülo Niinemets, Martin Zobel, Andres Metspalu, Tarmo Soomere jt.
2004. aastast, mil Eesti liitus Euroopa Liiduga on meie teadustaristusse investeeritud üle miljardi Euroopa Liidu raha – sealt ka tipptasemel laborid. Teadusrahastuse kasvu osas tuuakse välja, et üldarvudes on see aasta-aastalt kasvanud, ehkki sedagi suuresti EL-i raha toel. Kui 2007. aastal saadi EL-ist 80 miljonit eurot, siis 2013. aastal oli see summa juba 150 miljonit eurot.
Samas tõdetakse, et liigne sõltuvus EL rahadest on tekitanud olukorra, kus heleda leegiga põlemine võib jääda üürikeseks ning eurorahade vähenemine võib tuua kaasa kodumaiste teadlaste lahkumise.
Nature’i Eestist rääkivat lugu saab lähemalt lugeda: https://go.nature.com/2Dum8O0
VES/ERR
