Riigikontroll leiab 3. septembril avaldatud auditis, et üldiselt on riigi 2023. aasta majandustehingud olnud kooskõlas seadusega. Lähemalt vaadates aga selgub, et riigisiseste toetuste jagamisega on riik olnud loominguline, helde ja tegutsenud üsnagi läbipaistmatult.
“Riik planeeris juriidilistele isikutele toetusi 868,2 miljonit eurot, kuid tegelikult jagati neid laiali 3,2 miljardi eest. 2,4 miljardit on päris märkimisväärne erinevus kavandatu ja jagatu vahel,” kommenteerib Delfi.
Lisaks näitas audit, et mitte alati ei jagata riigisiseseid toetusi läbipaistvalt ning kohati ei veenduta nende kasutamise sihipärasuses. 2023. aastal anti riigieelarvest riigisisesteks toetusteks ligikaudu 3,2 miljardit eurot. Eelarve seaduse eelnõu seletuskirjast aga ei selgu, mis tegevusvaldkondades, miks ja mis alustel plaaniti toetusi jagada. Seletuskirja toetusi puudutavas lisas on avalikustatud vaid osaline info toetust saavate juriidiliste isikute kohta ning see ei ühti seletuskirja teistes osades toodud infoga.
Välistoetuste jagamise ja kasutamise kohta on erinevaid juhiseid ja reegleid, nende üle tehakse mitmel tasandil kontrolli, regulaarselt tuleb esitada aruandeid jms. Samal ajal annavad ministeeriumid sageli riigisiseseid toetusi, ilma et seaks toetuse saajale selgeid eesmärke, küsiks hiljem lepingu täitmise aruandeid ja hindaks, kas raha kasutati kokkulepitud otstarbel.
BNS lisab veel auditile toetudes: “Hoogsaim palgaralli on olnud välisministeeriumis, kus palku tõsteti aastail 2021–2023 ligi 38 protsenti. Ministeeriumiametnike palk küündis mullu 2965 euroni, millele maksti igas kuus keskmiselt peale veel 255 eurot igasugu boonuseid, preemiaid ja lisatasusid, näitavad rahandusministeeriumist saadud koondandmed. Eesti keskmine brutokuupalk tõusis samal ajal vaid 18 protsenti ehk 1548 eurolt 1832 eurole.”
VES/meedia
