Järgnevad augustikuu Vaba Eesti Sõna lehenumbrid valmivad Eestis musta leiva, suitsulesta ja kukeseente saatel. Lugeja jaoks ei ole mingit vahet, kus lehte tegelikult tehakse, sest tänu tänapäeva tehnilistele võimalustele saabub leht Long Islandil asuvasse trükikotta samasuguse failina nii New Yorgi Eesti Majas asuvast toimetuseruumist kui Tallinnast või Pärnust või Hiiumaalt. Vaja on vaid kiiret internetiühendust.
Tegija, st toimetaja jaoks on aga värskendav ja isegi vajalik vahetevahel kusagil mujal viibida ja oma silmaga kaeda, mis siis ikka toimetuseruumidest väljaspool toimub. Näha oma kaugeid kirjasaatjaid näost näkku, kohtuda teiste väliseesti lehtede toimetajatega ja saada sõprade, tuttavate ja uute kohapealsete kontaktidega vesteldes aru, mis siis ikkagi Eestis toimub ja kuidas see mõjutab meid, kes me elame eestlastena kodumaalt kaugel.
Meid elab Eestist väljaspool erinevatel andmetel juba 150 kuni 200 000. See on väga arvestatav osa eesti rahvast ning me kõik, kes vähem, kes rohkem, jälgime teraselt, mis Eestis toimub ning millal oleks vaja ka meie sekkumist või sõnavõttu. Sest me kõik oleme eestlased ja vastutame koos selle väikese riigi püsimajäämise eest.
Seetõttu oli ebameeldivalt üllatav, et näiteks väljaspool elavate eestlaste suurpidu ESTOt kodumaine ajakirjandus peaaegu üldse ei kajastanud. See näitab, et ikka veel on kuskil mingid kunstlikud piirid ja eelarvamustega ametnikud, kelle jaoks väliseestlus pole tõsiseltvõetav. “Kuni te isekeskis rahvatantsu kepsutate ja ei unusta Eesti majandusse investeerimast, on kõik korras. Ärge ainult midagi arvama hakake!” Umbes niimoodi võiks kokku võtta teatud eesti ametnike patroneerivat suhtumist väliseestlastesse.
Isiklikult arvan, et see suhtumine on lootusetult ajast maha jäänud, samuti kui suhtumine, et väliseestlus ei ületa uudiskünnist. Ajakirjanikke ja ametnikke on lihtsalt niimoodi koolitatud, vanamoodi, ja neil puudub tahe või suutlikkus oma peaga mõtlema hakata.
Eelmises lehes lõpetas kirjutamise Taanis elav eesti ajaloolane Vello Helk. Veelkord suured kummardused terava pilgu ja otseütlemise eest kõikides nendes sadades tema sule alt tulnud kommentaarides. Iga nädal jälgida, analüüsida ja lugejate jaoks lahti mõtestada on väga raske töö. Vello Helk sai auga hakkama.
Temast jäetud kingi pole kerge täita, aga elu läheb edasi. Nii hakkab alates sellest lehenumbrist Eesti elu kommenteerima Eestis kohapeal elav pagulasjuurtega Jüri Estam. Soovime talle jõudu ja julgust ja teravat sulge. Jüri Estam ei jää arvatavasti ainsaks arvajaks, kuid sellest edaspidi.
Aga seniks naudime augustikuud… Eestis on ilus ja rahulik, õunad valmivad ja inimesed naeratavad. Augustiöödesse jätkub muusikat ja teatrit ning maitsvaid õhtusööke ja imelist tähistaevast…
Kärt Ulman
Peatoimetaja
