Global Estonian Kosovos! Foto: Viido Polikarpus
Lääne sõdurid, diplomaadid ja luurajad raiskasid palju energiat, et 1990-ndatel aastatel päästa Balkani rahvaid nende endi käest. Nüüd, kakskümmend aastat hiljem, NATO ajutised lahendused lagunevad ja sõda võib jälle seal rahutus maailmanurgas lahti pääseda. Balkani poolsaar on suur osa Kagu-Euroopast. See on jagatud mitmete riikide vahel, nagu Sloveenia, Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo, Montenegro, Makedoonia, Moldaavia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Kreeka ja Türgi Euroopa osa.
Kui ma esimest korda tulin Eestisse 1995. aastal, siis hämmastas mind see, kui vähesed inimesed läänes tegid vahet Balkanil ja Baltil. Mul oli tegemist, kuna ma töötasin Kaitseväe Peastaabis, et see vahe lääne inimestele selgeks teha. Hakkasin välja andma ajakirja Global Estonian, mis jõudis seitsmenda numbrini. Ajakiri oli ingliskeelne ja selle eesmärk oli tutvustada Eestit välisilmale. Aga isegi täna ajab maailma press vahel need kaks maailmanurka omavahel segamini.
1995. aastal olid Balkanimaad kuum paik maailmas. Mõni aasta hiljem käisin ma koos Eesti kaitseväelastega Kosovos, et külastada seal Eesti rahuvalvajaid. Eesti kaitseväelased elasid laagrites koos itaallaste ja soomlastega. Tundus, et sõda oli läbi saanud, aga täna paistab, et see pole sugugi nii.
Sajad Kosovo moslemid on ühinenud Islamiriigiga Iraagis ja Süürias, nendest on saanud džihaadi veteranid. Vladimir Putin ässitab neid tagant. Kremli ametlik vene õigeusu ideoloogia lääne dekadentliku ühiskonna vastu leiab islamistlike serblaste seas tänuliku pinnase.
Moskva kinkis hiljuti Belgradile moodsa relvastuse, sealhulgas 60 soomukit (pooled neist tankid T-72) ja kuus MIG-29 hävituslennukit. See ei paista suure arvuna, kuid nad mõjutavad seda piirkonda. Vene õhuväe saabumine, mida oodatakse sel kevadel, teeb Serbiast ainsa endise Jugoslaavia riigi, kellel on moodsad hävitajad. Horvaatial, kes kuulub NATO-sse, on tosin lagunenud MIG-21, need kuuluvad üks põlvkond vanemate hävitajate hulka. Tänu sellele, et nende eest ei ole korralikult hoolt kantud, ei suuda kõik neist ka õhku tõusta. Ilma Põhja-Atlandi alliansi abita domineerivad Serbia hävitajad selles piirkonnas.
Balkanit ähvardab ka Kremli küberspionaaž, propaganda ja terrorism.
Putin on ilmselt palju oma raha panustanud mitmetesse eelolevatesse valimistesse.
USA teab, et Venemaa on aktiivselt tegelenud küberkaitse poliitikaga. Meie oleme Eestis hästi tuttavad küberohtude ja -rünnakutega. CERT-EE (Computer Emergency Response Team) käsitleb turvaintsidente, mis toimuvad domeeniga .ee. Nemad aitavad, kui Eesti veebisaite või -teenuseid peaks tabama küberrünnak või ka, kui Eesti arvutid levitavad pahavara. Kui 2008. aastal tabas Eestit küberrünnak, siis said nad selle tõrjumisega hästi hakkama. Täna töötavad nad NATO Kompetentsikeskusena küberkaitse alal. Nad pakuvad NATO riikidele ja nende partneritele küberkaitsealaseid teadmisi, haridust ja koolitust küberkaitse julgeolekupoliitika väljatöötamisel.
Mis puutub president Trumpi, siis huvitab mind, kas ta on Putini poolt. Mul oli hea meel kuulda, et USA suursaadik ÜRO juures kinnitas äsja, et Venemaa peab lahkuma Ukrainast ja Krimmist, enne ei ole juttugi sanktsioonide kaotamisest.
Maailm on ärev. Ma loodan, et see on siiski pimedus enne päikesetõusu. Rahu!
Viido Polikarpus
