Leedus kurdetakse, et riik on pärast taasiseseisvumist kaotanud ligi viiendiku elanikkonnast, kuid ka Läti ja Eesti elanike arv on selle ajaga 15-16% vähenenud, kinnitavad Leedu teadlased.
Statistika andmeil elas 1990. aastal Leedus 3,69 miljonit inimest, Lätis 2,66 miljonit ja Eestis 1,57 miljo-nit. Leedus selgus 2011. aasta rahvaloendusel, et elanike arv on 3,05 miljonit. Lätis ja Eestis on ametliku statistika kohaselt vastavalt 2,23 miljonit ja 1,34 miljonit elanikku.
Sellele vaatamata väidavad teadlased, et kuigi kolm Balti riiki on samal ajavahemikul kaotanud märkimis-väärse osa elanikkonnast, ei tähenda see seda, et olukord on neis samasugune. Näiteks Eestis on sündimuse tase olnud tunduvalt madalam kui Lätis ja Leedus.
Vilniuse Ülikooli professor Romas Lazutka rääkis, et Lätis ja Eestis toimus demograafiline langus suures osas taasiseseisvuse esimestel aastatel, kui riigist lahkus venelasi ja teisi muulasi, kelle osakaal nende riikide elanikkonnas oli suurem kui Leedus. Leedust on aga lõviosa emigrante ära sõitnud viimastel aastatel, kui avanes piir Euroopa Liiduga.
Ka Leedu Demograafiauuringute instituudi direktor Vlada Stankūnienė näeb samasuguseid tendentse.
"Me kaotasime tunduvalt vähem inimesi üheksakümnendate algul, kui inimesed lahkusid itta. Leedu kaotas siis palju vähem kui Läti ja Eesti. Kuid see tähendab, et kui me ei kaotanud siis, kaotame praegu," ütles Stankūnienė.
VES/ERR
