Käesoleva nädala kommentaari kirjutamine sünnib kübeke komplitseeritud oludes, tähenduses, et tekst peab valmis saama mõni päev enne ajalehe trükkiminekut. Kuid selleks ajaks, kui Vaba Eesti Sõna lehetellijate postkasti jõudnud on, on tegelikult juba kolm-neli päeva mööda läinud Balti riikide esindajate ühisest külaskäigust Ühendriikide president Donald Trumpi juurde.
Teame aga siiski juba praegu etteaimavalt üht-teist Balti riikide juhtide USA riigivisiidi kohta. Pärast kohtumist president Trumpiga andsid president Kersti Kaljulaid, Leedu president Dalia Grybauskaite ja Läti president Raimonds Vejonis Donald Trumpiga ühise pressikonverentsi. Tõtt öeldes pole me pikka aega nii palju tähelepanu saanud USA pealinnas. Sündmuse ajastus tuli erakordselt sobival ja tarvilikul ajal, kuna Venemaa poliitiline surve Balti riikidele aina kasvab.
Vahetult USA-Balti presidentide kohtumise eel ütles USA suursaadik Eestis James Melville, et “Eesti, Läti ja Leedu on eeskujulikud mudelid teistele riikidele.” Ameerika Ühendriikidel “on president Donald Trumpi kaudu võimalus õnnitleda kolme Balti presidenti nende riigi 100. iseseisvuspäeva puhul. Meie jaoks on tohutu saavutus näha, et nendest kolmest riigist on saanud see, mis me alati teadsime, et neist saab – eeskujud majandusliku õitsengu, vabaduse ja demokraatia vallas ning suurepärased liitlased USAle ja teistele Euroopa riikidele. Eesti, Läti ja Leedu (on) suurepärased alliansi liidrid. Kujutan ette, et see on osa sõnumist, mida tahame rõhutada ja mis jääb loodetavasti kõlama.“ Balti riikide panustamine NATO eelarvesse on “meeldetuletus kõikidele teistele, et nad peavad käised üles käärima ning töötama pisut rohkem, et saavutada sama pühendumus vastasseisus väljakutsetega, millega me liitlastena silmitsi seisame,“ lisas suursaadik. Tema sõnul pole kindel, kas presidendid arutavad ka õhutõrje süsteemide paigutamist Baltimaadesse, rahvusvaheline meedia aga hoiab just nimelt sellel silma peal, kas Balti riigid võiksid saada oma territooriumeile Patriot tüüpi õhutõrjeraketid.
USA Euroopa maavägede endine juht kindralleitnant Ben Hodges kutsus 28. märtsil saatma USA rotatsioonijõud Baltimaadesse tagasi. Melville on üsna kindel, et Balti presidendid teevad selle ettepaneku kohtumisel Trumpiga.
Kaitseminister Jüri Luik julges kahelda ajalehele Postimees antud intervjuus, kas “tippkohtumine ja pidulik lõunasöök Valges Majas kujunevad Venemaa-keskseks”. Küsimus on osalt selles, et Venemaa on Donald Trumpi jaoks teatavasti hell küsimus. “…ma ei usu, et Venemaa tõuseb täielikult esiplaanile.” Nii arvas Jüri Luik.
Üpris tähendusrikas tundub olevat see, et kolmele Balti riigipeale andis õhtusöögi president Trumpi riiklik julgeolekunõunik Herbert McMaster.
USA-Balti riikide tippkohtumisel toimus ka ärifoorum, mille käigus Leedu pidi allkirjastama lepinguid vedelgaasi (liquefied natural gas ehk LNG) soetamiseks Ameerika firmadelt, vähendamaks Leedu sõltuvust Vene Gazpromi gaasitarnetest. Ilmselt tuli juttu ka kaubandussuhetest ja tollitariifidest, pidades silmas seda, et USA ja Euroopa riikide ärisuhteid ootab jahenemise oht.
Hetkeolukord pole praegu kuigi hea, eriti mis puutub pinge märgatavasse kasvamisse Läänemere piirkonnas. Vene Föderatsiooni laevastik viis kolmapäevast reedeni läbi mitu raketikatsetust Läänemerel, mitte kaugel Läti, Rootsi ja Poola piirist, sundides (sõna otseses mõttes) neid riike oma õhuruumi osaliselt sulgema. “Raketid võivad lennata kuni 18 000 meetri kõrgusele”, hoiatas Moskva. Jörgen Andersson Rootsi Lennuametist ütles, et venelaste tegevus tõotab häirida õhuliiklust riigi suuruselt teise saare Ölandi ja Taanile kuuluva Bornholmi saare vahel, mis on tiheda lennuliiklusega ala, mõjutades kümnete lennuliinide trajektoori. Andersson märkis Rootsi raadiole, et see on äärmiselt tavatu, tema praktikas esmakordne juhtum. Vene laevastiku õppused toimusid vaid umbes 40 kilomeetri kaugusel Läti rannajoonest, Läti majandusvete kohal, milline käitumine avaldab arvestatavat psühholoogilist survet meie regiooni elanikele ega ole sõbralik käitumine. Ilmselt annab Vene karu sellega märku, et peab end Balti mere uueks isandaks, ja et Läänemeri pole mitte mare liberum ehk vaba meri, vaid pooleldi juba mare clausum (definitsiooni kohaselt ühe või teise riigi de fakto jurisdiktsiooni all olev meri), ehk miskit, mida venelased tunduvad oma pärusmaaks või siis konnatiigiks juba kuulutanud olevat.
Suurbritannia endine peaminister John Major ütles hiljuti, et Venemaa käitub nagu seadusetu lindprii (“rogue nation”), keda on võimatu ignoreerida. Ajakirjas “National Review” kutsub mereväe kapten Jerry Hendrix USAd saatma sõjalaevasid alalisel alusel Läänemerele, tagamaks strateegilist-militaarset tasakaalu (sellel meilegi nii olulisel) veekogul ning näitamaks, et ka Ühendriikidel eksisteerivad huvid selles piirkonnas. “Esimese sammuna strateegilises protsessis peab toimuma Ameerika Ühendriikides äratundmine, et USA on uuesti sattunud suurriikide vahelisse konkurentsi,” kirjutab Hendrix. Samas kontekstis korraldab Center for Strategic & International Studies 12. aprillil USA pealinnas seminari “Contested Seas: Maritime Challenges in Northern Europe”.
Tippkohtumise päeval maeti kindral Aleksander Einselni tuhk austusavaldustega Arlingtoni sõjaväekalmistule, kus president Kaljulaid järgmisel päeval ka selle eesti-ameerika sõjamehe hauakivile pärja asetas.
