Juhtkiri

Eestis on venekeelsete koolide reformimist edasi lükatud ning sellest on kasvanud vaid probleemid. Kahte paralleelset koolisüsteemi me varsti enam ülal pidada ei suuda, kirjutab Tartu Ülikooli eesti keele professor Birute Klaas-Lang.   Läti üldhariduskool ei ole olnud Eestile eriline eeskuju. Pigem kiigatakse ikka üle lahe, kuidas need soomlased oma koolisüsteemis toimetavad, ja püütakse võtta malli Põhjamaadest. Samas on Läti oma etniliselt ja keeleliselt jaotuselt...

Vene Föderatsioon tulistas ja võttis sõjasaagiks mitu Ukraina väiksemat sorti sõjalaeva Kertši väina vahejuhtumis 25. novembril. Baltikumis mõtleb nii mõnigi inimene selle peale: nii kuidas meist suurematel NSV Liidu hegemoonsest haardest varem pääsenud riikidel läheb, nii võib ka meil tulevikus minna.   Muidugi pole Eesti Ukraina. Kuulume NATOsse ja nii edasi. Kuid siiski: Lääs on reageerimas juba mitmendat korda lodevalt Moskva-poolsele agressioonile Ukraina arvel. Lodev, arg,...

Eesti, nagu ka teised Ida-Euroopaks nimetatud riigid, kuulub Euroopa kultuuriruumi, on osa selle vaimsusest. Vaim on üks, aga liha on erinev, Meil lihtsalt ei ole võimalik teha nägu, et ka meie olime perekonna kokkutulekul pidulaua ääres, kui tegelikult olime samal ajal keldris kinni, kirjutab kolumnist Maarja Vaino Postimehes.   ÜRO ränderaamistikuga kaasnenud kriisi taustal on jälle vanad ajalooprobleemid ja kompleksid, mis paraku...

Meie ajastu on kujunenud palju poleemikat esilekutsuvaks inimrände epohhiks. Just viimasel ajal on suured migratsioonilained üritanud uhada eriti jõuliselt kolmandast maailmast jõukamatesse riikidesse.   USA president Trump ei pannud puusse, kui ta mõne aja eest iseloomustas meie maailma mahajäänumaid riike ühe vulgaarse fraasiga. Miks on Haiti siis Haiti, Šveits suudab aga olla Šveits? Tänasest kommentaarist ei maksa otsida vastust küsimusele, miks osa riikidest ei jaksa end...

Meie ajalooõpikutes seisab, et sajand tagasi ei saanud lapsed enne kooli, kui kari sisse sai ja põllutööd lõpetatud. Kool algas millalgi oktoobri lõpus, siis kui esimene lumi maa valgeks kattis. Ei enne.   Nii ongi, et Eestis tähistatakse kooli juubeleid enamasti oktoobrikuus. Kooli kokkutulekud on midagi sellist, mida võtavad vaevaks maha hõigata ka raadiojaamad. See on nii oluline. Et iga koolivend või kooliõde teaks, et...

Viibin käesolevat lugu kirjutades Marokos, kus näen ja kogen mitmeid olmetingimusi ja olemisemustreid, mis mulle Eestit mõnevõrra meenutavad, küll aga selle erinevusega, et Marokot millalgi koloniseerinud prantslased on siit ammu lahkunud ja praegune Prantsusmaa ei ihu enam hammast Põhja-Aafrikale. Kui prantslased said otsustavalt lüüa Põhja Aafrikas enam kui poole sajandi eest ega pretendeeri enam otsesele mõjuvõimule siin kandis, siis Vene Föderatsiooni ja paljude tavavenelaste hingedes kripeldab ikka veel...

Maarahvas teab, et iga päev algab ööga. Just nii, nagu muusika algab vaikusest, sünnib päev ööpimedusest. Nii on ka sõnas ööpäev esimesel kohal öö.   Linna kolimine on selle põlise teadmise tuhmistanud. Püüdes taaselustada hingedepäeva tähistamist 2. novembril, kutsutakse inimesi üles selle päeva õhtul süütama akendel küünlaid kojupöörduvate hingede mälestuseks. Kuid hingedepäeva alustav öö algab juba eelmise päeva, 1. novembri õhtul. Just siis on...

Alustan Valge Maja äsjase teatega, mille kohaselt USA kavatseb lahkuda keskmaa tuumarakette keelustavast INF (Intermediate-Range Nuclear Forces) leppest Venemaaga. Konkreetselt peetakse silmas maismaalt välja tulistatavaid rakette, mille lennuulatus jääb 500 ja 5,000 kilomeetrilisse vahemikku. Peamiselt tekitab see uudis elevust eurooplaste seas, kuna valdav osa USAst jääks relvastatud konflikti puhkemise puhul sellistest vene relvadest puutumata.   USA taganeb leppest, kuna Venemaa on korduvalt rikkunud seda 1987. aastal...

On mõistetav, et ülikoolid vajavad rahvusvahelistumist, aga viis, kuidas seda praegu eesti keele arvelt tehakse, jätab vägisi mulje röövkapitalismist. On aeg astuda otsustavaid samme eestikeelse kõrghariduse kaitseks, kirjutab keeleteadlane Martin Ehala Postimehes.    Inglise keele surve Eesti kõrghariduses ja teaduses on olnud arutelude teema vähemalt 20 viimast aastat. Ohtu on teadvustatud ning selle maandamiseks püütud ka meetmeid rakendada. Nii on ülikooliseaduses punkt, mille kohaselt ülikoolide õppekeel on eesti...

Enne sajandivahetust tundus tulevikuprognoos meile nii mõndagi head ennustavat. Vatikanis olid ohjad nö “Poola paavsti” peos ja Ameerikat juhtis Ronald Reagan. Tundus võimalikuna, et Venemaast saab demokraatlik maa. Balti riikide rahvad paistsid suhteliselt õigel teel olevat, olles teel uuesti iseseisvaks saamise poole koos pluralismi, vaba turumajanduse, inimõigustega arvestamisega ning majandusliku elu normaliseerumisega.    Nüüd, enne taasiseseisvumise 30 aasta künnist, asuvad Balti riikide majandused päris...