Juhtkiri

Get real time update about this post category directly on your device, turn on push notifications.

Noor Eesti riik kõndis saja aasta eest žiletiteral

Viibin viimasel ajal mõtteis – nagu varemgi siin nenditud – 1918. ja 1919. aastate rindel, kuna Vabadussõda kujutab endast niivõrd olulist saavutust eestlaste ajaloos. Nõnda mõelda mõjub toonust tõstvalt praeguses talviselt hallis Eestis, kus leiavad viimasel ajal aset sellised tagasilöögid, nagu laiaulatuslikus korruptsioonis süüdistatud poliitiku Edgar Savisaare vabastamine kohtu alt tervislikel kaalutlustel.   Sündmused täpselt ühe sajandi eest omavad sedavõrd suurt tähtsust meie...

Kajastusi peagi lõppevast aastast ja veidi juttu trendidest ka

Toomapäev (21. dets.) langeb ligilähedaselt talvise pööripäevaga kokku, kujutades endast päikeseaasta lõpupäeva. Tallinnas saame me praegusel aastaajal iga päev vähem kui kuus tundi kahvatuvõitu “päikesevalgust” kogeda. See aga signaliseerib, et on saabunud aeg kokkuvõtete tegemiseks!   Aastal 2018 teravenesid ameeriklaste suhted Iraaniga. USA tõmbus aga üldisemalt tagasi soovist vedada seda, mida vanasti “vabaks maailmaks” nimetati. Paljude riikide majandused õitsesid. Ka Tallinna “linnavurled” pole kunagi varem nii...

Läti keelepoliitika õppetunnid

Eestis on venekeelsete koolide reformimist edasi lükatud ning sellest on kasvanud vaid probleemid. Kahte paralleelset koolisüsteemi me varsti enam ülal pidada ei suuda, kirjutab Tartu Ülikooli eesti keele professor Birute Klaas-Lang.   Läti üldhariduskool ei ole olnud Eestile eriline eeskuju. Pigem kiigatakse ikka üle lahe, kuidas need soomlased oma koolisüsteemis toimetavad, ja püütakse võtta malli Põhjamaadest. Samas on Läti oma etniliselt ja keeleliselt jaotuselt...

Lahkame jõulueelseid aktuaalseid arenguid mitme nurga alt

Vene Föderatsioon tulistas ja võttis sõjasaagiks mitu Ukraina väiksemat sorti sõjalaeva Kertši väina vahejuhtumis 25. novembril. Baltikumis mõtleb nii mõnigi inimene selle peale: nii kuidas meist suurematel NSV Liidu hegemoonsest haardest varem pääsenud riikidel läheb, nii võib ka meil tulevikus minna.   Muidugi pole Eesti Ukraina. Kuulume NATOsse ja nii edasi. Kuid siiski: Lääs on reageerimas juba mitmendat korda lodevalt Moskva-poolsele agressioonile Ukraina arvel. Lodev, arg,...

Euroopa imeline rahuaeg?

Eesti, nagu ka teised Ida-Euroopaks nimetatud riigid, kuulub Euroopa kultuuriruumi, on osa selle vaimsusest. Vaim on üks, aga liha on erinev, Meil lihtsalt ei ole võimalik teha nägu, et ka meie olime perekonna kokkutulekul pidulaua ääres, kui tegelikult olime samal ajal keldris kinni, kirjutab kolumnist Maarja Vaino Postimehes.   ÜRO ränderaamistikuga kaasnenud kriisi taustal on jälle vanad ajalooprobleemid ja kompleksid, mis paraku...

Eestis lahvatas valitsuskriis. Kuidas see juhtus? Mis saab edasi?

Meie ajastu on kujunenud palju poleemikat esilekutsuvaks inimrände epohhiks. Just viimasel ajal on suured migratsioonilained üritanud uhada eriti jõuliselt kolmandast maailmast jõukamatesse riikidesse.   USA president Trump ei pannud puusse, kui ta mõne aja eest iseloomustas meie maailma mahajäänumaid riike ühe vulgaarse fraasiga. Miks on Haiti siis Haiti, Šveits suudab aga olla Šveits? Tänasest kommentaarist ei maksa otsida vastust küsimusele, miks osa riikidest ei jaksa end...

Onupojapoliitika, kolkapatriotism ja koolisõprus

Meie ajalooõpikutes seisab, et sajand tagasi ei saanud lapsed enne kooli, kui kari sisse sai ja põllutööd lõpetatud. Kool algas millalgi oktoobri lõpus, siis kui esimene lumi maa valgeks kattis. Ei enne.   Nii ongi, et Eestis tähistatakse kooli juubeleid enamasti oktoobrikuus. Kooli kokkutulekud on midagi sellist, mida võtavad vaevaks maha hõigata ka raadiojaamad. See on nii oluline. Et iga koolivend või kooliõde teaks, et...

Eestlaste kultuuriruum vireleb tahtejõuetus surutises

Viibin käesolevat lugu kirjutades Marokos, kus näen ja kogen mitmeid olmetingimusi ja olemisemustreid, mis mulle Eestit mõnevõrra meenutavad, küll aga selle erinevusega, et Marokot millalgi koloniseerinud prantslased on siit ammu lahkunud ja praegune Prantsusmaa ei ihu enam hammast Põhja-Aafrikale. Kui prantslased said otsustavalt lüüa Põhja Aafrikas enam kui poole sajandi eest ega pretendeeri enam otsesele mõjuvõimule siin kandis, siis Vene Föderatsiooni ja paljude tavavenelaste hingedes kripeldab ikka veel...

Hingedepäev algab eelnevast ööst

Maarahvas teab, et iga päev algab ööga. Just nii, nagu muusika algab vaikusest, sünnib päev ööpimedusest. Nii on ka sõnas ööpäev esimesel kohal öö.   Linna kolimine on selle põlise teadmise tuhmistanud. Püüdes taaselustada hingedepäeva tähistamist 2. novembril, kutsutakse inimesi üles selle päeva õhtul süütama akendel küünlaid kojupöörduvate hingede mälestuseks. Kuid hingedepäeva alustav öö algab juba eelmise päeva, 1. novembri õhtul. Just siis on...

Mälestades Mihkel Mathiesenit ja 30 aasta eest luhtunud püüdeid EW restitueerida

Alustan Valge Maja äsjase teatega, mille kohaselt USA kavatseb lahkuda keskmaa tuumarakette keelustavast INF (Intermediate-Range Nuclear Forces) leppest Venemaaga. Konkreetselt peetakse silmas maismaalt välja tulistatavaid rakette, mille lennuulatus jääb 500 ja 5,000 kilomeetrilisse vahemikku. Peamiselt tekitab see uudis elevust eurooplaste seas, kuna valdav osa USAst jääks relvastatud konflikti puhkemise puhul sellistest vene relvadest puutumata.   USA taganeb leppest, kuna Venemaa on korduvalt rikkunud seda 1987. aastal...

Page 13 of 50 1 12 13 14 50

Welcome Back!

Login to your account below

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Add New Playlist

Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?