Juhtkiri

Käisin üle 26 aasta Moskvas. Esitlesime Rahu prospektil Hõbeajastu muuseumis ehk luuletaja Valeri Brjussovi majamuuseumis äsja venekeelses tõlkes ilmunud Marie Underi monograafiat. Uued, kongeniaalsed luuletõlked teinud Marina Tervonen luges meloodilisel, tasasel häälel Underi sensuaalseid sonette. Biograafia põhitõlkija Boris Tuch kõneles Underi ja vene luule hõbeajastu ühisjoontest. Mina kõnelesin Moskva kriitikuile,...

Sirje Kiin   8. oktoobril kiitis Eesti valitsus järjekordselt heaks Venemaa ja Eesti vahelise piirileppe eelnõu.   Eelnõu seletuskirjas sisaldus uue õiguskantsleri Ülle Madise hinnang lepingule, kuid ei olnud toodud ära valitsuse enda seisukohta õigusliku järjepidevuse ja Tartu rahuleppe küsimuses.   Pärast mõningaid vaidlusi IRLi esimehe Margus Tsahknaga, kes seda...

Septembris sündis Eestis üks ilus suur Eesti Asi. Nimelt vormistasime Eesti Vabariigile veebilehel www.ev100.ee sajandaks sünnipäevaks keeleteadlase Martin Ehala eestvedamisel ühise kingituse, mille nimeks panime „Suur-Eesti: Minu inimesed“.   Tegemist on veebirakenduse ideega, mille abil kutsume nö veebi keskpõrandale kokku eestlased kogu maailmas, sõltumata sellest, kus nad elavad.   Suur-Eesti...

Sirje Kiin   Kirjutan seda artiklit sümboolsel 11. septembril Minneapolise lennuväljal, oodates lendu USAst Pariisi kaudu Tallinna, kust lahkusin aasta tagasi hoopis teiste tunnete ja mõtetega, mis mind valdavad täna. On tunne, nagu sõidaksin täiesti teistsugusesse Eestisse, kus nüüd on hõõguvalt kõrget palavikku meenutav sisetemperatuur ja teistsugused, üleilmsed mured. Ukraina...

Tänavune Kotkajärve Metsaülikool Kanadas Muskoka maakonnas, kolmetunnise autosõidu kaugusel Torontost põhja poole, kulges Valdur Mikita loomingust inspireeritud pealkirja all.   Osalesin viiendat korda lektorina ning kinnitan, et Kotkajärvel oli taas küllaga nii metsa kui keelt, nii vaimu kui väge.   Seekord püstitasime mitmeid rekordeid: kunagi varem pole korraga olnud nii...

Oleme aastaid murdnud piike oma venekeelse vähemuse inforuumi pärast, aga kipume ära unustama, et ka Eesti põhirahvus ehk eestlased vajavad ühist inforuumi nagu õhku, sõltumata sellest, kus nad parasjagu elavad, õpivad või töötavad. Erinevatel andmetel elab praegu väljaspool Eestit 100 000 kuni 200 000 eestlast või Eesti päritolu inimest, kes...

Kui asusin 1990. aastal tööle Soomes Turus Raadio Vaba Euroopa väliskorrespondina, arvasin, et sulandun uude keskkonda kergesti, sest mul oli Soomes palju häid sõpru, olin 25 aastat vaadanud Soome televisiooni, kuulanud soomekeelset raadiot ja tõlkinud mitu raamatut soome keelest.   Ometi sain kerge kultuurišoki. Inimeste individuaalne ruumi- ja ajataju oli...

Kus on tänane Suur-Eesti? Suur-Eesti ja Väike-Eesti mõisted võttis mullu kasutusele keeleteadlane Martin Ehala, kes tõlgendas neid lootusrikkas võtmes.   „Eestluse tulevik ei sõltu mitte üksnes demograafilistest protsessidest, vaid ka sellest, kuidas me eestluse olemust mõistame./---/ Väike-Eesti kõrval on olemas ka Suur-Eesti.   Paraku on Suur-Eesti Väike-Eesti soovimatu laps, mida...

Eestlaste minapilt tundub olevat lõhestunud. Üks peegelpilt, mida põgeniketemaatika päevakorda tulek ja (sotsiaal)meedia  tugevalt võimendab, on väike, tige ja sallimatu Eesti.   Selle pildi toetuseks esitatakse järgmisi argumente. Eestis on vähemuste sallivuse indeks OECD riikidest kõige madalam: kui OECD riikide keskmine näitaja on üle 60%, siis Eestis oli see 27%....

Põgenikekriis Euroopas on sundinud meid uuesti ja sügavamalt vaatama iseenda sisse, kes me oleme rahvana ja riigina ning kelleks tahame tulevikus saada ja jääda.   Avalikku mõttevahetusse ilmub üha enam eksistentsiaalseid mõtisklusi, mis väljendavad jälle kõhklusi eesti rahva ja keele tuleviku suhtes.   Ühed kardavad, et eestlased jooksevad mööda maailma...