Juhtkiri

Eesti on ainus riik maailmas, mille kodanikel on olnud võimalus juba seitsmendat korda anda oma hääl üleriigilistel valimistel e-hääletuse teel internetis.   Olen ise alates 2005. aastast olnud e-hääletaja. Esimesel korral usaldas e-hääletuse võimalust ca kümme tuhat valimisõiguslikku inimest Eestis, nüüdseks on e-hääletajate arv kasvanud viieteistkümnekordseks ehk läheneb saja viiekümnele...

Samal ajal, kui Venemaa paranoiline president püüab vägivaldselt ajalooratast tagasi pöörata, pannes „viiendikul planeedist“ internetti kinni, pidades seda „vaenuliku CIA sepitsuseks“, mis olla sündinud CIA kurjusest, kuulutati Eesti pealinnas välja Tallinna Agenda, mille kohaselt internetivabadus on inimõigus.   Tundub, et mida enam pinged maailmas kasvavad, seda enam kerkib Eesti maailma...

Mõni aasta tagasi tekitasid meie ühiskonnateadlased, keda kutsutakse miskipärast peenutsevamalt sotsiaalteadlased, Eesti ühiskonnas tuntavaid pingeid nn Esimese ja Teise Eesti eristamisega, tähistades sellega paremini ja halvemini toimetulevaid inimesi.   Lähemal analüüsil ja poleemika käigus selgus, et tegelikult on Eestisid palju rohkem, vaat et enam kui miljon.   Tänavu on tekkinud...

Et ajalugu polegi lõppenud,  nagu Francis Fukuyama 1992 ennustas, seda oleme juba valusasti kogenud. Ameerika filosoofi usk, et liberaalsed demokraatlikud väärtused levivad üleilmselt ning seeläbi saab demokraatia inimkonna viimseks valitsemisvormiks, jääb ilmselt meie eluajal vaid akadeemiliseks unistuseks. Rahvusvaheline õigus, mis ligi kolmveerand sajandit on ühise maailmarahu huvides pidanud iseseisvate riikide...

Kirjutan seda artiklit 25. märtsil, suure märtsiküüditamise 65. aastapäeval, mil mälestame kõigis kolmes Balti riigis 95 tuhandet inimest (21 tuhat eestlast, 42 tuhat lätlast, 32 tuhat leedulast), kes küüditati vägivaldselt taparongidega Venemaale, Siberisse. Kaks kolmandikku neist olid naised ja lapsed, tuhanded neist surid loomavagunite õudsel teekonnal nälja ja külma kätte,...

Sirje Kiin   Kõik on suhteline, igaühel on õigus oma vaatepunktile, igal mündil on kaks külge ja kõik need teised relativistlikud tõed on viinud Lääne demokraatlike põhiväärtuste hägustumise või isegi minetamiseni. Soome president kiidab Venemaad selle eest, et viimane on lubanud töötada välja „oma abinõude plaani“ Ukraina kriisi lahendamiseks.  ...

Demokraatlikus ühiskonnas vahetuvad valitsused reeglina valimiste tulemusena, Eesti põhiseaduse kohaselt iga nelja aasta tagant. Kui sellest reeglist kõrvale kaldutakse, on tavaliselt tegu tõsise poliitilise valitsuskriisiga.    Kas Eestis on praegu tekkinud valitsuskriis? Pigem vastupidi, sisepoliitiliselt on Eesti elanud vaatamata üleilmsele majanduskriisile üsna stabiilset, isegi stagneerunud aega.   Juhtiv valitsuspartei, kel...

Eesti tipp-poliitikud on Ukraina poliitilise kriisi ajal teravalt kritiseerinud Euroopa Liidu vigu ja passiivsust. „Ukraina kriisi lahenduse käigus otsustatakse ka Euroopa Liidu tuleviku ning usaldusväärsuse küsimus“, ütles europarlamendi saadik Tunne Kelam 5. veebruaril tehtud avalduses. Tema sõnul vajab Euroopa Liit ühtset pikaajalist idastrateegiat. «Meie arvates peab Venemaa kõigepealt selgelt tunnustama...

USA president Barack Obama tunnistas tänavu jaanuaris peetud kõnes, et USA luureorganisatsioonid on läinud põhimõtteliselt liiga kaugele, kasutades ära oma tehnoloogilist edumaad küberluuramises ning kogunud andmebaase rohkem, kui nad peaksid. President tegi mitmed ettepanekud andmekogumisreeglite karmistamiseks ja ligipääsu piiramiseks. USA ajakirjanduses kritiseeritakse presidendi kõnet nii paremalt kui vasakult, ühed arvavad,...

„Meid ei ole palju. Igaüks on tähtis. Igaüks meist on kallis. Hoidkem ja kaitskem üksteist,“ ütles Eesti president oma aastavahetuse pöördumises.   Olin liigutatud ja üllatunud, sest selliseid tundelisi sõnu kasutame ju eesti keeles haruharva, kui üldse, siis vaid lähisuhetes.   Eesti avalikus elus on positiivsete tunnete väljanäitamine pigem tabu....