Juhtkiri

  Pärast tavakohaseid sõnavõtte ja sama tavakohast kriitikat, millega tegelemine viib tavakohasele unustusele, on jälle aeg vaadata ajaloo aknast välja. Lugesin hiljuti briti ajaloolase ja kirjaniku Elizabeth Longfordi (1906-2002) arvamust, et elu ilma ajaloota on nagu maja ilma akendeta. Ta pidi vist teadma, millest ta rääkis, sest tema nõbude hulgas...

  Viimase aastakümne jooksul on palju muutunud. Eesti on valinud poole, saanud Euroopa Liidu ja NATO liikmeks, mis on eriti tähtis, sest sovetiaeg on muutnud palju Eesti rahvuslikku koostist. Venemaa on asustus-kolonistide kaudu loonud sillapea, mille esindajad ei taha leppida härrasrahva staatuse kaotamisega. Eesti pealinn on nagu neid toetav omaette...

  Eestlased on elanud kaua Läänemere ääres, aga oma riiklikku iseseisvust oli võimalik deklareerida alles 95 aasta eest. Selle viimase suhteliselt ümmarguse aastate arvu puhul on loomulik heita pilk tagasi ja ka mõtelda-juurelda oleviku-tuleviku üle. 12 aasta eest juurdlesin samade probleemide üle pikemas artiklis ”Kas Eesti Vabariik on 83-aastane?” (Akadeemia...

  Laiahaardeliselt analüüsib Eesti Ajalugu II probleeme luuletaja ja esseist Hasso Krull (”Armas Ajalugu. Suur Litootes ja vabadus-võitluse muster”, Sirp 25.01.). Ta leiab, et teose taga on teatav ideoloogiline kiasm: ajaloolased on küll kunagi rahvusliku identiteedi loonud, aga nad ei pruugi seda enam teha; nüüdne ajalookirjutus ei pane rahvuslikule identiteedile...

  Kui siinkirjutaja 1949. aastal sooritas Aarhusi ülikoolis Taanis oma esimesed ajalooeksamid, oli kirjalike ülesannete hulgas hinnang briti katoliikliku ajaloolase Christopher Dawsoni (1889-1970) uurimusele ”The Making of Europe” (1932). Tema arvates oli keskaeg Lääne tsivilisatsiooni ühtsuse võti. See vaatekoht polnud tookord populaarne, keskaega nähti läbi mustade prillide. Vahepeal on aga...

  Aja jooksul on demokraatia, mida vigadest hoolimata peetakse parimaks riigikorraks, valetõlgenduste ja kuritarvitamise tõttu muutunud propagandistlikuks loosungiks, mida kasutavad ka need, kes pole rahul kehtiva riigikorraga. Demokraatia mõistet ja olemust analüüsib viimati ajalooliselt ja asjalikult Mikael Laidre (Postimees 06.01.) Ta konstateerib muuseas, et Eesti on ametlikult parlamentaarne riik. Aeg-ajalt...

  Siinkirjutaja asukohamaa Taani tähistas just Euroopa Liidu eelkäija Euroopa Ühendusega liitumise 40-aasta juubelit – koos Iirimaa ja Suurbritanniaga. Vaikselt ja tasakaalukalt, sest pärast algaastate vastupropaganda turbulentsi pole sellesse liitu kuulumine enam eriliseks vaidlusobjektiks, vaid seda peetakse loomulikuks arenguetapiks. Algusperioodi äge diskussioon on vaibunud. Vastaseid oli ja on veelgi nii...

  Uus aasta tähendab aastaarvu vahetust, aga elu jätkab samades rööbastes. Eelmise aasta lahendamata probleemid kolivad üle ja ootavad ikka lahendamist.  Eelmine aasta oli probleemiderikas, ja mitte vähe polnud ettepanekuid nende lahendamiseks. Pahameeletorm poliitikute vastu saavutas erilise teravuse, kui avastati, et IRL-poliitikud vahendasid elamislubasid vene ärikatele. Hiljem lisandus ”Silvergate” –...

  Ajaloos räägitakse palju arengust, mida viib edasi iga uus põlvkond, Sisuliselt võib mõnikord pigem olla tegemist taandarenguga, mida kaasajalised tavaliselt ei märkagi. Selle konstateerimiseks on vaja ajalist distantsi. Eesti Vabariigi taastamise protsess sai tegelikult avalöögi veerandsaja aasta eest Hirvepargis. Kuigi tookord polnud täit selgust sihis ega eesmärgis, mis sai...

  Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega – seda algupäraselt ladinakeelset tsitaati kohtab arvamusartiklites. On omistatud ühele Rooma keisrile, aga tegelikult on see üldkeh-tiv fakt. Lisaks oleks loogiline küsida: kes tegi? Ja vastata Jakob Kunderi vanapagana eeskujul: Ise tegi! Nende muutuste taga seisame ju meie kõik, arengumootorite sõiduvees -...