Juhtkiri

  Ajaloos räägitakse palju arengust, mida viib edasi iga uus põlvkond, Sisuliselt võib mõnikord pigem olla tegemist taandarenguga, mida kaasajalised tavaliselt ei märkagi. Selle konstateerimiseks on vaja ajalist distantsi. Eesti Vabariigi taastamise protsess sai tegelikult avalöögi veerandsaja aasta eest Hirvepargis. Kuigi tookord polnud täit selgust sihis ega eesmärgis, mis sai...

  Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega – seda algupäraselt ladinakeelset tsitaati kohtab arvamusartiklites. On omistatud ühele Rooma keisrile, aga tegelikult on see üldkeh-tiv fakt. Lisaks oleks loogiline küsida: kes tegi? Ja vastata Jakob Kunderi vanapagana eeskujul: Ise tegi! Nende muutuste taga seisame ju meie kõik, arengumootorite sõiduvees -...

  Eriti aktiivselt on täiendavalt sõna võtnud ajaloolane David Vseviov ja endine Tallinna Ülikooli rektor Rein Raud. Neist esimene, kes vahel kirjutab mõistlikult, paistab nüüd olevat kaotanud ajaloolise perspektiivi tunnetuse, võrdles Eestit 1930-ndate N. Liiduga, möönates siiski teatud erinevusi (Delfi 3.11.)! Kui üks ajaloolane ei paista teadvat täna, mis toimus...

  Demokraatias on eriarvamustel loomulik osa – ja ka mõju. Vähemustel on raskem end maksma panna, aga seda saab saavutada koostöö kaudu. Nii on ka valimissüsteemi eesmärk muuhulgas koostöövõimeline parlament. Eestis toimib valitsuskoalitsioon ja koaleerunud erakondadel on parlamendis enamus, nagu on nende poolt hääletanud ka enamus valijatest. Demokraatia pole aga...

  Pärast iseseisvuse taastamist on Eestil jäänud lahendamata mitmed Venemaaga seonduvad probleemid. Nende esirinda kuulub piirileping, mille sõlmimist tõkestas eestipoolne viide preambulas Tartu rahule, mis põhjustas 2005. aastal moskvapoolse allkirja tühistamise.  Nüüd on jälle alustatud selleteemalisi läbirääkimisi. Kommentaarides juhitakse tähelepanu faktile, et Venemaa tunnustas küll Eesti iseseisvust, aga mitte selle...

  Tuleviku uurimine on nagu mingi kõrgemat sorti jama. Tulevikku veel ei ole, ja kui see on olemas, siis ei ole enam tulevik. Tulevikuteadus ehk futuroloogia, mis on sotsioloogia haru, uurib järelikult ja tegelikult midagi, mida ei ole olemas. Isegi kui saab uurida mittemidagi, võib tulemus mõnikord minna täppi –...

  Eesti uudised on vahel päris muret tekitavad. Hiljuti refereeriti rahvusvahelist uuringut, mille kohaselt viiendik põhikooli lõpetajatest ei saa ka suhteliselt lihtsamatest kirjalikest tekstidest aru. Nad oskavad küll lugeda, kuid ei oska loetut seletada (VES 11.10.) Samas kirjutas üks gümnaasiumi emakeeleõpetaja, kuidas ta täiendas oma sõnavara lihtsustatud internetikeele kaudu. Et...

  Aasta pärast Jüri Kuke hukkumist, 27. märtsil 1982 tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Vabadusraadios ettepaneku hakata Eestis mainitud päeva tähistama Langenud Vabadusvõitleja Päevana. Selle päeva aulakonverentse on Tartus korraldatud alates 1997. aastast. Mälestusüritusi Jüri Kuke auks on korraldatud ka mujal, kuid vaatamata korduvatele taotlustele pole Eesti parlament ega ka valitsus soostunud...

  Eelmises artiklis mainitud mälestustes GULAG’i kõrgkoolist ”Tõe karvane pool” esitleb Priit Silla ühte oma saatusekaaslast Märti mehena, kelle sisse Looja oli pannud sama palju andeid kui jagas poolele linnale, lisaks veel külatäie kangust. Ta suutis koiku nurgal kuivavate viltide ja puhvaikade vahel riidehoius (kaptjorka) ning suviti elutsooni õues pingil...

  Eesti noorem põlvkond on ilma isiklike mälestusteta võõrvõimu ajast. See on nende jaoks kauge ajalugu, mõned muljed pärinevad selle aja inimeste meenutustest. Puudub korralik ajalooline analüüs. Osalt on ajaloolased oma tausta tõttu selle aja köidikutes, pealegi mängivad Eesti poliitikas veel mõjuvat rolli mitmed peidetud ja unustatud punaste parteipiletitega tegelased....