Juhtkiri

Selle pealkirjaga ilmus Eesti Ekspressi lisalehes Riigikaitse 3. novembril Toivo Tänavsuu artikkel-intervjuu, milles kolm senist kaitseväe juhatajat – Johannes Kert, Tarmo Kõuts ja Ants Laaneots – leiavad, et Eesti on tehtud vigadest hoolimata riigikaitses suhteliselt hästi hakkama saanud. Selles saame hea ülevaate Eesti sõjaväe arengust viimase 20 iseseisvuseaasta jooksul ja...

  Kui räägitakse hävituspataljonidest ja küüditamistest, ka julgeolekuorganite tegevusest, siis saadab seda Eestis verbaalne hukkamõistmine. Aga nagu varem korduvalt öeldud: on küll kuriteod, aga pole kurjategijaid! Kui sellega seoses mainitakse mõne endise tähtsa tegelase nime, järgneb sellele kohe nende kaitsmine, tavaliselt positiivse panuse rõhutamine. Kõik see kordus 91-aastase Arnold Greeni...

  Siinkirjutaja on puuduva kuulmise tõttu ühiskonna korrespondeeriv ja vaatlev liige. Kasutan aega lugemiseks ja mõtlemiseks. Aastate jooksul on kogunenud kogemusi, mis tugevdavad veendumist. Neid täiendavad kogu aeg tähelepanekud, muljed arengust selle tendentsidega. Ajaloolasena olen tihti pannud tähele küsimust: kas ajalugu on võimalik ette näha? Praegu me teame, mis toimus....

Hiljuti oli juttu ”platsi puhastamise” võimatusest pärast poolesaja aastast võõrvõimu perioodi, mille ajal kasvas üles kaks sellest enam-vähem mõjutatud põlvkonda. Eriti väljastpoolt vaadates torkab see silma nii poliitikute, arvamusliidrite kui ka süsteemikriitikute sõnavõttudes. Pärast taasvabanemist on korduvalt räägitud kommunismi kuritegudest, mida on ka hukka mõistetud. Kuritegude juurde kuuluvad aga nende...

  Vanasti kuulus hariduse juurde mõne vana Kreeka filosoofi tundmine. Nende filosoofiasse katsusid süveneda peamiselt kaasaegsed filosoofid ja filosoofiahuvilised. Viidatakse tihti Kreekale kui demokraatia hällile. Praegusel demokraatial, mida tõlgendatakse ja rakendatakse väga erinevalt, pole peale nime tugevamat sarnasust Kreeka omaga. On ju ka umbes 2500 aastat vahet ja aeg pole...

  Murdepunktiks kommunistide-mittekommunistide debatis loevad paljud seda momenti, kui Eesti Vabariigi presidendiks sai tippnomenklatuuri kuuluv Arnold Rüütel. Murenemine algas aga varem. Isamaaliit sai alguses võimule loosungiga "Plats puhtaks!". See oli aga ebarealistlik, koguni eksitav, sest vabaduse saavutamisel olid ”endised” ju liitlased. Oli lepitud kokku koostööks uuel tasemel. Pärast valimisi said...

  Eestis juhtub ühte ja teist, mida valgustavad ajalehed ja kommenteerivad lugejad erinevalt. See kehtib näiteks 1941. aasta Kuressaare kommunistliku veretöö mälestustahvli teksti kohta, millest jäeti välja viide tegijatele. Pole mingi uus probleem, olen korduvalt juhtinud tähelepanu faktile, et Eestis on küll olnud palju kommunistlikke kuritegusid, aga mitte kurjategijaid, ainult...

  Langenud lehed riisutakse kokku. Arengut jälgides kohtab mitmesuguseid tähelepanekuid. Suurem osa rändab unustuse paberikorvi, mõned on leidnud kasutamist ja selle väärilisi on veelgi.   Minu heaks inspiratsiooniallikaks on tihti eraviisilised kommentaarid, mis on tavaliselt palju mõttetihedamad kui võrgukommentaariumi osalt primitiivsed meeleavaldused. Näiteks kirjutas mulle hiljuti üks endine meelsusvang, kes...

  Sovetiaja valgustamiseks ja hindamiseks on ametlike dokumentide kõrval heaks lisaallikaks aktiivsete ja passiivsete osalejate meenutused. Need on loomulikult enam või vähem subjektiivsed, aga just seetõttu kasulikud tausta analüüsimiseks ja mõistmiseks.. Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum avaldab aastast 1975 teadusartiklite kogumikku „Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi”. Olen selle lugemisega täiendanud oma teadmisi. Juba...

Üks minu Eesti kontakt külastas hiljuti Peterburi ja kirjutas mulle oma muljetest. Bolševistlik sümboolika linnapildis on säilinud, seda ei suruta peale nagu sovetiajal, kuid traditsioonina elab rahva seas edasi. Üldsuse huvi poliitika vastu on lakanud, riigivõimu võetakse kui paratamatut, eluga kaasnevat nähtust. Suurim muutus on see, et sõjaväelased linna üldpildis...