Juhtkiri

  Taasvabanemise 20. aastapäeva puhul püüdsid mitmed osalejad ilustada oma minevikku. Peamiselt verbaalselt, maha vaikides negatiivseid üksikasju. See kehtib ka ühe selle aja peategelase kohta, kes hiljuti tähistas oma 80. sünnipäeva. Mihhail Gorbatšov on vahepeal jätkuvalt mänginud tarka riigimeest. Tema panust on hinnatud mitmel kombel. Perestroika ja glasnosti isana on...

  Oleme mõjutatud oma keskkonnast. Pagulastena oli meil aga see eelis, et ei surutud mingi ideoloogia kammitsatesse, saime suhteliselt vabalt areneda. Minu enda seisukoht on kogu aeg olnud, et Eesti vabanedes peavad eestlased ise, kes selle süsteemi all on kannatanud, Eestit edasi viima, pagulased-väliseestlased peaksid neid ainult jõu ja nõuga...

Mitme riigi netikommentaare lugedes torkab silma, et Eestis on eriti populaarsed vandenõuteooriad. Sattusin hiljuti lugema uuringut inimestest, kes usuvad neid teistest rohkem. Uuringu väitel on neile iseloomulik nn “selektiivne skeptitsism”. Nende teooriate uskujad kahtlevad tugevalt valitsuse ja teiste kanalite informatsioonis, aga usuvad kõiki allikaid, mis kinnitavad nende eelarvamusi. Uskumused ühe...

Kuna mul endal on ainult lühiajalised kogemused sovetisüsteemi praktiseerimisest, võlgnen tänu Eesti kontaktidele, kes loevad minu kommentaare ja varustavad mind täiendavate seletustega. Pärast eelmisi keeleteemalisi kommentaare sain ühelt kolleegilt selgitavat lisateavet, mis väärib edastamist. Ta kirjutab muuseas: Mis puutub väljendisse kulakud ja „endised inimesed“, siis sisuliselt oli nii. Tegemist oli...

Alguses oli Sõna, ja Sõna oli Jumala juures, ja Sõna oli Jumal” – nii kõlab Uues Testamendis Johannese evangeeliumi sissejuhatus. Sõna ehk keel on tõepoolest väga oluline. Ma pole teoloog, vaid ajaloolane ning katsun sama vahendit kasutades heita põgusa pilgu selle mõjule aja jooksul. Selles arvamuses pole midagi uut. Juba...

Eesti meedias on tihti arutlusi demokraatia olemuse üle. Vahel asjalikke, aga just mitte harva ühekülgseid ja negatiivseid. Vikipeedia kohaselt on demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud...

Juba enne seda päeva oli arutlusi. Viidati asjaolule, et uurimistähelepanu koondati tavaliselt küüditatutele, seega ohvritele, kuna tegelikult vääriks uurimist ka küüditajate panus (PM 04.06.) On iseloomulik, et sellistel tähtpäevadel aktiviseeruvad tegelased, kelle arvates on see nõiajaht. Selleteemalisi artikleid saadavad korduvad negatiivsed netikommentaarid. Neid on kindlasti rohkemgi, kustutatud moderaatorite poolt. Osa...

Lugesin hiljuti Koit Luusi retsensiooni Virkko Lepassalu raamatu ”Esimene Eesti. Nomenklatuur ENSV-s ja hiljem“ kohta (TMS ja Eesti Elu 20.05.). Lepassalu väitel kuulus 1988. aastal Eesti NSV nomenklatuuri tuhatkond inimest ja ta loetleb ka nende liike. Luus lisab, et ainsa seadusliku võimu esindajana ei maini uurimus sõnagagi kohtuvõimu. Kas võime...

Demokraatlikud õigusriigid kaitsevad ka kurjategijate õigusi. Neil on eeskätt õigus vaikida, aga kuna see süütõendite esitamise järel võib mõjuda nende kinnitamisena, siis on ka õigus valetada, kas kõike eitada või koguni õigustada. Siin võivad neile osutada tõhusat abi osavad juristid. Nõukogude Liit õigustas omal ajal Balti riikide okupeerimist ja annekteerimist...

Arvamusartikleid ja kommentaare lugedes on silmapaistev kirjutajate enesekindlus. Harva kohtab kõhklust ja kahtlust. Teadlased on seda uurides jõudnud tulemusele, et põhjuseks on inimlik kalduvus. Tõsiasjad ei pruugi tegelikkuses meie meelt muuta. Sellele olen varemgi kommentaarides viidanud, seekord katsun seda probleemi loetud uurimuste taustal natuke ligemalt valgustada. Aastatel 2005-2006 läbi viidud...