Juhtkiri

Siinkirjutaja on sõltuv oma allikatest. Eriti Eesti ajalehtede arvamusartiklitest, mida katsun kasutada ja kommenteerida enda taustast ja kogemustest lähtudes. Väldin lõplikke lahendusi, viitan võimalustele. Omaette allikaks on enamasti anonüümsed võrgukommentaarid.Asjalikud on kahjuks vähemuses, vahel edastavad need puuduva mõistmise kõrval ka valeandmeid, mida hiljem kohtab teistes kommentaarides faktidena. Viimasel ajal on...

Kultuuriajakirja TUNA möödunud aasta viimane number sisaldab 2008. aastal asutatud Eesti Mälu Instituudi esimesi uurimistulemusi. Selle instituudi ülesandeks määrati põhjaliku ja objektiivse ülevaate andmine inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. Käesolevas numbris on esindatud uurimustega mitmed instituudiga seotud teadurid. Sissejuhatavas essees annab juhatuse liige Toomas Hiio ülevaate senisest panusest....

Paljud jõulukingid valmistavad rõõmu. Eriti isiklikud, aga kinkide hulka võib lugeda ka mõnda üldisemat laiahaardelist tegu, mis on mõjutanud paljude tegemist ja arvamist. Näiteks just enne pühi  järjekordne Julian Assange Wikileaksi aktsioon saladokumentide avalikustamisega. See on tekitanud palju vastukaja, argumente poolt ja vastu. Eriti agarad on seda kasutamas mitmed ajalehed,...

Viimases Ajaloolise Ajakirjas (2010, 2.) analüüsib Eero Medijainen artiklis ”Balti riikide de jure järjepidevus noateral: Ameerika Ühendriikide välispoliitika ja Balti küsimus 1940-1945” põhjalikult läbirääkimisi Roosevelti ja Stalini vahel, millega otsustati ka suhtumine Balti riikidesse.Ta kirjeldab üksikasjaliselt sellega seotud isikute rolli, nende tausta, käitumist ja hoiakut. Püüab leida nende mõju presidendi...

Eestis pole palju analüütikuid, kes oskavad hinnata olukorda ja piisavalt mõista arengut, mis on toimunud Läänes pikkade isolatsiooniaastate jooksul. Kuna puuduvad vajalikud kogemused, lähtub enamik praegustest muljetest. Üheks silmapaistvaks erandiks on käesoleva aasta veebruaris paar päeva enne 73-aasta sünnipäeva lahkunud tõlkija ja publitsist Enn Soosaar. Mootorattaõnnetuse tagajärjel liikumispuudega ratastooli külge...

Tema enda väitel olevat olemas üks ja ainus Ummelas, kes tunneb jätkuvalt muret Eesti Vabariigi saatuse pärast, ta olevat olnud üks selle eest võitlejaid enam kui 30 aastat. Võiks tuua näiteid selle kohta oma tegevusest Eesti Raadios 1977-81, ENEs 1981-89 ja kultuuriministeeriumis 1989-91. Ütleb ainult, et ka teda represseeriti, ehkki...

Viimasel ajal on tekkinud elav mõttevahetus Sofi Oksaneni teose ”Puhastus” üle. Selle kohta võtsid sõna Eesti Päevalehes Piret Tali (4.10.), Kaisa Kaer (7.10), Mihhail Lotman (18.10.), Tiina Kirss 20.10.), Rein Veidemann (1.11.), Rein Raud (5.11.) ja viimati Andrus Kivirähk (6.11.), kes kokkuvõtlikult imestab, et kui see raamat „eesti keeles ilmus...

Siinsetes kommentaarides on varem juhitud tähelepanu Saksamaa ja Venemaa püüdlustele leida ühist ajalooversiooni. See hõlmab ka Eesti ajalugu, milles sakslastel on roll kui ”kultuurikandjad”,  venelastel aga vallutajate ja haldajatena. Viimati käsitlesin neid püüdlusi venestuse ja Vabadussõja tõlgendamisel, aga palju aktuaalsem on vaatekoht okupatsioonile, milles mõlemil on oma osa. Siin tulevad...

Olen oodanud Eesti ajaloolaste seisukohavõttu kahe saksa päritolu Eestis töötava ajaloolase arvamustest mitme Eesti ajaloo võtmeküsimuse kohta. Nüüd tegi seda Toomas Karjahärm viisaka kriitikaga (Sirp 15.10.) Ta refereerib Brüggemanni ja Mertelsmanni mõttevahetust „Mis teeb Eesti ajaloo maailmale huvitavaks?”. Brüggemann kirjutab üldistades, et „eksklusiivsust taotlevad rahvuslikud narratiivid” pole maailmale huvitavad, nendega...

Tutvustasin hiljuti lühidalt koguteose ”Sõja ja rahu vahel” II köidet, mis sisaldab Eesti saatuse kirjeldust esimesel punasel aastal (VES 23.09.) Nüüd on seda ka retsenseeritud Eestis. 15. oktoobril avaldas Sirp kaks selleteemalist artiklit. Aro Velmet pealkirjastab oma panuse ”Eesti ajalookirjutuse stiilinäiteid”, Andrei Hvostov ”Kaval Ždanov ja lihtsameelne Eesti eliit”.Neist esimene...