Juhtkiri

Pärast Teist maailmasõda ei avaldanud Taani meedia huvi Balti riikide kurva saatuse vastu. Nagunii oli kontakt nendega katkenud. Pagulaste katsed tähelepanu juhtimiseks ei leidnud erilist vastukaja. Küllap tauniti alateadvuses N. Liidu okupatsiooni, aga kuna seda reaalpoliitiliselt polnud võimalik muuta, püüti enda passiivsuse õigustamiseks leida seletusi ja vabandusi – või lihtsalt...

Pole teada, kas on arvestatud taustaga, eriti Eesti okupeerimisega. Tulemuseks oli massiivne puhastustöö, rahva eestimeelse paremiku likvideerimime, küüditamised ja teised platsi puhastamised, mis valmistasid ette pinda industrialiseerimisega motiveeritud kolonistide sisserännuks. Eestis oli juba olemas arenenud infrastruktuur, maavarad ja sõjaeelne kogemus tööstuse vallas. Ei saa võtta seda formaalselt, tuleb silmas pidada...

Nimeliselt võib Eesti Vabariik olla 92-aastane, aga üle poole sellest ajast oli ta pärast okupeerimist ja annekteerimist N. Liidu, vahepeal mõned aastad kui vallutatud territoorium ka Saksamaa valduses. Elas siiski edasi eksiilis, kuna Lääne riigid ei tunnustanud võõrvõimude anastamist. Tahaksin sellel päeval rõõmu tunda selle üle, et eestlased pole mitte...

Eesti ajalehtede arvamusartiklites juureldakse vahel asjalikult mineviku mõjudest olevikule. Samal päeval (06.02.) oli kaks selleteemalist sõnavõttu. Artiklis tiitliga ”Nõukogude Eestit! Nõukogude Eestit!” (Eesti Ekspress) arvab Jakob Karu, et konservatiivsuse tõusuga süveneb Eestis ENSV-nostalgia. Valdur Raudvassar mõtiskleb teemal ”Kõige taga oli harjumine” (Võrumaa Teataja).Karu juhib tähelepanu faktile, et kuna pole enam...

Nii võime banaalselt iseloomustada enda eksistentsi kulgemist. Kõrgemal tasemel inspireerib see filosoofe mitmesugusteks teooriateks, mis ei vähenda probleemide osatähtsust. Annavad ka inspiratsiooni kommenteerijatele. Iga nädal ammendab siinkirjutaja natuke nende varasalvest.Huvi keskendub Eestiga seotud probleemidele, mis ulatuvad tihti kaugele üle riigipiiride. Katsun võimaluste kohaselt leida seletust, kuigi see kindlasti kõiki –...

Praegune olukord rajaneb suurelt osalt eelmise sajandi mõttemaailmale ja sellelt lähtuvale sündmustikule. Üks marksismi tugevuse põhjustest 20. sajandil oli väide selle teaduslikkusest. Seda tunnustati üldiselt lääne ülikoolides, olgugi et marksism sisaldab palju müstilisi ettekujutusi, et maailm areneb ühes kindlas suunas, mille vastu pole võimalik võidelda. Areng oli antud, kapitalismi kriisid...

Oleme jõudnud 00-aastakümne lõpuni. Algab 3. aastatuhande ja 21. aastasaja teismeline aeg. Tegelikult ei saa maailm sellest kunagi üle, ei saa ka valmis, kasvab, areneb – ja vahetevahel hääbub, et siis jälle tõusta. Selle näiteid on piisavalt viimaste aastatuhandete ajaloost – ja samuti kaudselt palju pikemast ajast enne seda.Elame oma...

Kui asutati Rahvarinne, millega anti rahvale võimalus legaalselt alustada Eesti asja ajamist, ei osanud algul keegi täpseid ajatermineid nimetada, aga selge siht ja lootus oli. Ei jäädud ka ootama, mida juhtorganid ütlevad, vaid tihti mõeldi ja otsustati ise.Juriidilise järjepidevuse vastu olid peamiselt kehtiva süsteemi esindajad, kes kartsid, et neil ei...

2009. aastaga on seotud mitu enam-vähem ümmargust tähtpäeva, on olnud üsna palju meenutada ja mälestada. Mõned tähtsamad: möödus 90 aastat Vabadussõjast Võnnu lahinguga, 85 1924. aasta 1. detsembri ülestõusu katsest, 75 1934. aasta Pätsi ja Laidoneri riigipöördest, 70 1939. aasta baaside lepingust ja 60 1949. aasta suurküüditamisest. Neid on mitmel...

Olen jälginud TEA entsüklopeedia ilmumist ja kritiseerinud mõnda tendentsi (VES 23.04. & 30.07.2009). Eriti pagulaste biograafiates veel tihti esinevat mõistet ”emigreerus”, mis eeldab vabatahtlikku lahkumist. See nõukogude ajast pärinev mõiste on väga sügavalt juurdunud. Isegi Võsu rahva kannatuste kirjelduses (VES 29.10.) kasutatakse seda tihti põgenike kohta. Ei panda tähele, et...