Kaubanduskeskuse T1 Mall of Tallinn esimesel korrusel kohe esimese sissepääsu juures ootab külastajaid Tallinn Art Space. Galerii peasaalis on üleval näitus “Vabadus 21. sajandil”, mille raames lõid 21 Eesti kaasaegset kunstnikku 21 unikaalset Eesti vabadusest inspireeritud kunstiteost, mis on tänaseks jõudnud kunstisõpradeni ja rändab peagi üle maailma.
Galerii väikeses saalis on üleval valiknäitus erinevate Eesti kunstnike teostest, mille väljapanek pidevalt muutub ja kolmandas saalis asub litograafiamuuseum, kus saab näha ajaloolisi trükiseid, litopresse ja trükikive. T1 Mall of Tallinn avati Tallinnas aadressil Peterburi tee 2 suurejooneliselt 8. novembril, Tallinn Art Space galerii avamispidu kunstnikele ja kunstisõpradele toimus 15. novembril. Foto: Kalev Lilleorg
Eesti Vabariigi saja-aastane sünnipäev on inspireerinud Eesti kunstnikke koondama oma loomingut ühte kogumikku. Tegemist on suurprojektiga, mille algataja on Eesti Litograafiakeskuse asutaja Jaak Visnap, kelle eesmärk on tutvustada Eestit ka maailmas. Projekt viib kunstnike loomingu läbi erinevate kontinentide maailmaturneele, kus näitustel saab tutvuda Eesti kultuuri ja ajalooga.
Kunstikogumikke trükiti kokku sama palju kui Eesti Vabariigil aastaid – neid on kokku 100. Esimese kollektsiooni omanikuks sai Eesti Vabariigi president. Mitmed tuntud inimesed ja ettevõtted on kollektsiooni valmimisele kaasa aidanud ning juba kümme neist on jõudnud oma uute omanikeni. Hille Karm vestles Jaak Visnapiga vabaduse ja projekti teemadel Tallinna sügises.
Hetk kunstikogu „Vabadus 21. sajandil“ avamiselt KUMUs. Pildil Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid ning projekti kuraator ja Eesti litograafiakeskuse juht Jaak Visnap.
Kindasti on ka sellel projektil oma eellugu. Kuidas see idee sündis?
Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva künnisel mõtlesime, kuidas luua Eesti kunstilukku üks maamärk, mis jääks püsima ka 200. sünnipäevani.
Idee oli see, et Eesti 100. sünnipäevast jääks kunstis alles midagi suurt ja ajatut. Litograafia ehk kivitrükk on universaalne ja suuri võimalusi pakkuv rohkem kui 200 aastat vana trükitehnika, nii otsustasime selle idee teoks teha.
See on suurem projekt kui ainult vabadusest kõnelemine ja selle kujutamine.
Kui kaua seda projekti on ette valmistatud ja kuidas nägi välja tööprotsess?
Idee sai paberile pandud juba varem, tehniliselt ja kulude mõttes on see väga kallis ja aeganõudev ettevõtmine.
Valisime välja kunstnikud, kes loomingus ja isiksusena on silmapaistvad ja kes on graafika ja kujutava kunsti mõttes omanäolised ja äratuntavad.
Suurte teoste trükkimiseks on vaja väga suuri trükikive, väga head trükipressi ja väga võimekat meeskonda.
Litograafia on tehnika, mis tagab kollektsioonile juba iseenesest unikaalsuse. Kuid see kunstikogumik on ainulaadne ka tänu kunstnike kooslusele.
Kelle töid saab kunstikogus ja näitustel näha ja mille põhjal tegid valiku?
Tutvustame seda aastal 2018 lausega LOODUD INIMESTE POOLT JA TRÜKITUD KÄSITSI. See iseenesest ütleb ju ära, millega on tegu.
Võib öelda, et ka maailma mastaabis on see projekt ainukordne, sest keegi tänapäeval ei julge enam nii suurt tööd ette võtta.
Oleme juba varsti 20 aastat tegelenud aktiivselt litograafiaga. Enne vabaduse kollektsiooni teostamist sai kümme aastat tagasi tehtud armastusest inspireeritud kogumik, see kollektsioon jõudis kolme kunstimuuseumi kogusse ja näituseid sai tehtud Peterburist New Yorgini.
Kuna litograafia on käsitöö, siis on ka iga graafiline leht suure originaali väärtusega ja muidugi kunstnikud, need nimed on absoluutne tipp: Raul Meel, Jüri Arrak, Leonhard Lapin, Marko Mäetamm, Kiwa, Liisa Kruusmägi, Priit Pärn, Laurentsius, Jaak Visnap, Urmas Viik, Navitrolla, Kadri Alesmaa, Hardi Volmer, Kadri Kangilaski, Evi Tihemets, Peeter Allik, Jaan Toomik, Ivar Kaasik, Tarrvi Laamann, August Künnapu ja Maarit Murka.
Kunstnike lugusid, kogu teoste loomise protsessi jm. saab vaadata internetist ja näitustel.
Kunstnike nägemus vabadusest on üsna erinev. Millest Sa enda teose puhul lähtusid?
Elame ju ajastul, kus maailm pole must-valge. Kui vaadata maailmas toimuvat, siis on teatud ohud, et maailm on justkui uute kataklüsmide ja kriiside veerel ja ka meie, kunstnikud, peame hoidma elutervet ja kriitilist mõtlemist.
Lähtusin kunstnike maailmatunnetusest ja nende vabaduse astmest vabade inimestena. Soovisin, et selles kogumikus oleks võimalikult eritasandilised maailma tõlgendused.
Samamoodi suhtusin ka ise ja lõin teose, mis räägib sellest, et sõltumata eluraskustest peame elama südamega ja seisma vastu kurjusele ja ebaõiglusele, et vabadus püsiks.
Tegemist on projektiga, mis ühendab kunstnikud ja kunsti väärtustavad eraisikud ja firmad. Projektis saavad osaleda ka kunstikogude tulevased omanikud. Kuidas jõuab kunstikogu nende omanikeni?
Meie suurprojekti alguses leidsime inimesi, kes teadmata, mida me täpselt teeme ehk lõpptulemust nägemata olid nõus tegema eelostu. Nimetan neid inimesi südamega metseenideks.
Eesmärk on see, et tulevikus on need kollektsioonid Eestis Eesti kodudes ja suures maailmas väliseestlaste kodudes, büroodes, keskustes, muuseumides.
Olin liigutatud kui üks kunstisõber ütles, et selle kogu omamine on auasi.
Kunstikogu avamine KUMUS on jäänud juba seljataha. Kuhu on kunstikogu juba tänaseks jõudnud ja millised on järgmised sihtpunktid?
Nüüd on meil järele jäänud kaks suurt eesmärki. Esiteks, jõuda Eesti sünnipäevaks
valminud Vabaduse-kunstiga maailma, vähemalt miljoni vaatajani. Ning teiseks, leida kogumikele head omanikud.
Esimesed kontaktid ja kokkulepped välisnäituste korraldamiseks on olemas, meil on kontaktid Berliinis, Singapuris ja Jaapanis, kellega peame läbirääkimisi. Välisnäitused on plaanitud toimuma 2019.-2020. aastal.
Arusaadavalt on see nüüd see koht, kus me pöördume kõigi väliseesti kogukondade poole, et te kutsuks 100-aastase Eesti tippkunsti endale külla ja aitaks meil viia Eesti vabaduse sõnumit ka teiste riikide kunstipublikuni. Kindlasti on teil häid kontakte, mis aitaks näitust võõrustada.
Meil on veel 75 kogumikku, mis peavad leidma laiast maailmast endale omanikud. Mõned võivad suunduda otsejoones kellegi omandusse kodus või kontoris või Eesti Majas. Teised leiavad endale omaniku võibolla alles näitusesaalis. Kõik on võimalik. Kuid kindlasti on see meile projekti loojatena sama ülioluline, et sünniks enneolematu — Eesti kunst on majanduslikult iseseisev ja tugev nagu 100-aastane Eesti riik!
Me tahame olla sõltumatud ja isemajandavad ning leida omanikud Eesti kaasaegse kunsti vaieldamatute tippautorite värskeimale loomingule.
Jään ootama teie ettepanekuid nii näituste korraldamise kui ka teoste ostmise osas. Mida operatiivsem on meie suhtlus, seda edukam on ka Eesti vabaduse-kunsti sõnumi levik maailmas. See sõltub ainult meist, mida meie lapse-lapse-lapse-lapsed Eesti 200. sünnipäeval seinale vaadates meist ja oma kodumaast mõeldes näevad ja mäletavad.
Jaak Visnapiga vestles Hille Karm
Jaak Visnapi kontaktid:
+372 55604631
