Taani suurim pank Danske Bank on end Eestis toimunud pangapettuses süüdi tunnistanud ja nõustub kokkuleppe raames maksma kaks miljardit dollarit, teatas USA justiitsministeerium 13. detsembril.
Sellest rahast 413 miljonit saab Taani riik, kuna on aidanud USA võimudel läbi viia uurimist, varustades neid vajalike dokumentidega, pangasiseste memode, jm. USA justiitsministeerium hindab ka Eesti panust, kuid trahvirahadest Eesti osa ei saa. Vähemalt esialgu.
EKRE juhi Martin Helme sõnul läks USA uurimine täpselt nii, nagu tema oma ametiajal rahandusministrina ootas ning kuna Eesti ei teinud USA-ga piisavalt koostööd, jäi riik ilma ka jagatavast trahvirahast.
Helme märkis, et tema juhtimisel palgati Louis Freeh täpselt seda ülesannet täitma, mille eest Taani riik raha sai.
Louis Freeh lepingu raames tehti kulutusi umbes 800 000 eurot. Kokku oli lepingu järgi võimalik kulutusi teha 3 miljonit, aga seda summat ei jõutud kunagi ära kulutada, enne vahetus valitsus ja võimule tulnud Reformierakond lõpetas Louis Freeh’ga lepingu.
“Minu kindel veendumus oli, et Danske saab mitu miljardit trahvi (nii täpselt läkski!) ja samuti see, et kui me teeme uurimise osas koostööd, saame veerand või kuni pool sellest trahvist endale. Täpselt nii läkski, ainult et selle veerandi sai endale Taani, kes oli nii järelvalve poolelt kui emapanga mõttes peamine süüdlane. Meie olime siin ohvrid”, ütles Martin Helme.
“Kogu see info, mida sai kohapeal korjata, taanlased aitasid korjata ja viisid Ameerikasse. Eesti ei aidanud. Eesti saatis Ameerikasse oma justiitsatašeeks Swedbanki rahapesuvastase võitluse juhi perioodist, mida Swedbankis endas uuritakse rahapesu rikkumiste all. Eesti ikkagi saatis pärast seda, kui meie valitsus kukkus, väga selged sõnumid, et mingi rahapesuvastase võitlusega Eestis ei tegeleta,” ütles Helme.
Justiitsatašee Indrek Tibar kinnitas Delfi uudisagentuurile, et Eesti on teinud Ameerika Ühendriikide õiguskaitseasutustega Danske Banki rahapesukahtluse uurimisel tihedat koostööd.
„Otsused, kas Eesti või mistahes teine riik sellest trahvist osa saab, teevad Ameerika Ühendriikide ametkonnad trahvimisotsustest eraldiseisvalt,“ selgitas Tibar Delfi Ärilehele. „Aastate vältel USA ametkondadega loodud koostöösidemete raames tegelemegi hetkel selle välja selgitamisega, kas ja millises ulatuses on Eestil võimalik määratud trahvidest osa saada.“
Danske Banki Eesti haru kasutati rahapesuks aastatel 2008–2015. USA prokuröride sõnul meelitas Danske Panga Eesti haru kliente, lubades neil vähese järelevalve all üle kanda suuri rahasummasid. Seda tehes said Venemaa ja teised suure riskiga kliendid juurdepääsu USA pankadele, vahendas Reuters. Kokku pesi pank läbi Eesti haru raha piisavalt, et USA-sse jõudis sellest 160 miljardit dollarit.
USA justiitsministeerium teatas, et Danske Bank oli juba 2014. aastal teadlik ebaseaduslikest tehingutest.
“Pank oli teadlik, et tema Eesti haru rahapesuvastane programm ei vastanud firma standarditele,” teatasid prokurörid.
Skandaali puhkemine kahjustas nii panga, Eesti kui ka Taani mainet ja raskendas kohalike finantsasutuste tegevust. Finantsinspektsioon sulges rahapesu tõttu Danske Eesti filiaali.
VES/ERR/delfi