2013. a. alguses hakkavad Eesti elektriraudteel sõitma õhujahutuse, wifi ja muude mugavustega kiired rongid.
Stadler Bussnang AG-lt ostetakse Eestisse 18 elektri- ja 20 diiselrongi. Esimene Stadler FLIRT reisirong jõuab Eestisse 2012. lõpus ja esimesed testsõidud kolme uue rongiga algavad Tallinn-Keila liinil ja ka mujal 2013. aasta alguses. Nii elektri- kui diiselrongide katsetused kestavad kokku 6 kuud ja kõik rongid on kohal ja töös 2014. aasta suveks.
Uutes rongides on olemas õhujahutid, liikumispuudega inimestele sobiv sissepääs, kogu rongi kattev Wi-Fi ühendus ning koht piletimüügiaparaatidele. „Praegu sõitvad rongid konkureerivad oma kvaliteedilt ja kiiruselt bussidega, kuid meie eesmärgiks on tulevikus pakkuda isegi autodest mugavamat ning kiiremat transpordivõimalust,“ ütles majandusministeeriumi ase-kantsler Eero Pärgmäe.
Rongide maksumus on 79,5 miljonit eurot, millest 85% finantseerib EL Ühtekuuluvusfond. Hanke tulemusel soetab Elektri-raudtee kuus neljavagunilist ja kaksteist kolmevagunilist elektrirongi.
Uued diiselrongid võtab Elektriraudtee kapitalirendile, makstes 20 aasta jooksul Stadler Bussnang AG-le suurusjärgus 850 tuhat eurot kuus. Selle summa eest saab Elektriraudtee kuus kahevagunilist, kuus neljavagunilist ning kaheksa kolmevagunilist diiselrongi. Hanke raames soetatakse ka kõik vajalikud depooseadmed ning 5-aasta varuosad kogu rongipargile.
Elektriraudtee AS juhatuse esimehe Kaida Kauleri sõnul võimaldab uus rongipark luua ka uusi liine. „Olgu selleks siis püsirong Tapa-Narva vahel või kauaräägitud Tallinn-Riia kiirrong,“ teoretiseeris Kauler võimalike uute rongiliinide üle.
Eesti ajaloo üks suurimaid rongiparke, mis koosneb kokku 38-st reisirongist, võimaldab tulevikus sõita suurema liiklustihedusega ning rohkematel liinidel kui täna. Enamus praeguseid Eesti reisironge on ehitatud 70-ndatel ning nende kasutusiga on lõppemas.
VES/EPL
