Seenesokid – linnainimese hädine püüdlus tulla kahe jalaga maa peale tagasi. Foto: Riina Kindlam
Seenesokid sobivad seenelisele. Et tooksid õnne saagi leidmisel. Nad ei alanda palavikku, nagu viinasokid, mis peaksid villased olema. Ma pole suurem asi seeneline, küll aga tahaks väga kahe jalaga pigem metsa all, pehme kõdu ja sambla sees seista, kui sokke kuivama riputada oma kolmanda korruse korteri rõdul.
Aga on päikeseline 15 kraadi, mis meie jaoks on vananaistesuvi. Sai see hoo sisse tervelt seitse päeva tagasi uute soojarekorditega eri ilmajaamades üle Eesti ja ka kogu Eesti rekordiga – 12. oktoobril 19.1 kraadi Viljandis, eelnev rekord oli 18,3 kraadi 1979. a. Valgas. Võrratu päike, mahe tuul, aknad lahti, (ka öösel!) Päev-päevalt küll langeb nüüd nõks jahedamaks, aga mäletate – kõik, mis on üle 13 kraadi Celsius, on suvi! Ja praegune suvi on ülikirev.
Kuivavad seenesokid ongi täiuslikult ebasümmeetriline paar: üks kärbseseente ja teine selle täppidega. Müüaksegi sellisena kohalikus Sokisahtli nimelises poes. Nagu Pipi Pikksuka jaoks loodud, et hüüda kolmandalt läbi kolletavate saarepuulehtede: „Tule taevas appi! Tahaks vaid kahe jalaga maa peale tagasi, armsasse seenemetsa…”
Riina Kindlam,
Tallinn
