• Valimisloosung: “Õiglane Eesti kõigile”
• Ideoloogia: KE kirjeldab end ise kas tsentristliku või liberaalse erakonnana, õigem oleks aga paigutada Keskerakond poliitilise skaala kas vasakpoolsesse otsa või tsentrist vasakule. Juba üksnes partei valimisloosung viitab sellele. Vikipeedia andmeil viljeleb KE nn “sotsiaalset turumajandust” ja populismi, lisades: “politoloogid on iseloomustanud Keskerakonda populistliku ja vasakpoolse erakonnana”. Vt selle kinnituseks näiteks Avatud Eesti Fondi väljaannet “Populism in the Baltic States”. Sotsiaalse turumajanduse sünonüümina kasutatakse ka Saksamaalt pärinevat “kooskõlastatud turumajanduse” mõistet, mille kõla meenutab väikest viisi plaanimajandust.
• Iseloomustus: Eesti valijatest toetab vaid 12,3% Keskerakonda, muude Eestis elavate rahvusgruppide liikmed eelistavad KEd aga 65,6 % ulatuses. Järgmised kõige populaarsemad parteid “venekeelsete” hulgas on Eesti 200 (8,5%) ja Sotsiaaldemokraatlik erakond (8,4%). Eestlaste lemmikud on see-eest Reformierakond (31,6%) ja sellele järgnevalt EKRE (22%). Eelnevad andmed pärinevad Kantar Emori küsitlusest, mis viidi läbi jaanuaris. Keskerakond võitleb alatasa korruptsioonisüüdistustega, eriti Tallinna linnas, kus linna juhtimise jäme ots on kaua olnud KE käes. Sama kehtib muide ka Läti pealinnas Riias, kus linnapea Nils Ušakovsi töökabinetis ja kodus teostasid Läti Korruptsiooni Ennetamise ja Tõrje Büroo (KNAB) töötajad hiljuti läbiotsimise. Ušakovs on Keskerakonna sõsarpartei (ehk KEle sarnaneva erakonna) “Koosmeel” juht Lätis. Kohtuprotsessid kestavad ka Eestis k.a selle üle, kas KE töötajad on viimastel aastatel võtnud ja pakkunud suures ulatuses pistist, nagu prokuratuur neid selles süüdistanud on.
Üldiselt ollakse arvamusel – nii kirjutab meedia – et Keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas on viimastel aastatel oma tööga rahuldavalt või koguni hästi toime tulnud. Samas väldib Ratas tema erakonnas lokkava korruptsiooni teema kommenteerimist nagu tuld. Need probleemid olevat esinenud enne tema aega, kuigi Ratas on tegelikult kuulunud pikalt KE juhtorganeisse.
• Tegevjuht: erakonna esimees ja praegune Eesti peaminister Jüri Ratas
• Peaministrikandidaat: Jüri Ratas
• Riigikokku pääsemise perspektiiv: see on kahtlemata garanteeritud. Kantar Emori andmeil omas Keskerakond jaanuarikuul keskelt läbi 24% küsitletute toetust.
• Valitsuskoalitsiooni pääsemise perspektiiv: See on küllaltki mõeldav, ei ole aga surmkindel. Eksisteerib ka täiesti mõeldav võimalus, et Keskerakond jääb sel üldvalimiste ringi järel hoopis opositsiooni.
• Valik olulisemaid valimislubadusi: “Tasuta” (st maksumaksja taskust finantseeritav) ühistransport kõigile Eesti elanikele; “Õiglane riik arendab elu nii linnas kui maal”; “Õiglane riik tagab õiglase palga”; “Õiglane riik pakub arstiabi kõigile”; “Õiglane riik kindlustab väärika pensioni”.
• Jüri Estami kommentaar: Üks ajakirjanikke praegu paeluv küsimus on Keskerakonna tõsistes võlgades olemise teema. Küsitakse: “kui Jüri Ratas ei suuda oma erakonna finantsidega toime tulla, siis kuidas saab talle ometi riigieelarve funktsioneerimist usaldada”? Teiste asjade hulgas on selge ka see, et pangad pole valmis KEle laenusid andma ehk hädast päästma.
Keskerakonna pikaaegne reklaamimeister Paavo Pettai rääkis mõne nädala eest pikas intervjuus ETV saatele “Pealtnägija”, et osales sisuliselt ulatuslikus rahapesus ja varjatud annetamises, kuhu olid tema väitel kaasatud ka teised tuntud tegelased. Pettai tõendite alusel ähvardab peaministriparteid rekordiline ettekirjutus, erakonna sõnul on aga hoopis Pettai ise kelm ja valetaja.
KE soovib, et tema käe all saaks kogu Eesti endale tasuta bussidega sõitmise võimaluse, milline lubadus kahjuks ei võta arvesse seda, millises seisundis paljud Tallinna bussid tegelikult on, kus säärast maksumaksjate kulul ülalpeetavat süsteemi praeguseks juba aastaid rakendatud on.
• Tsitaat: Erakonna EKRE juristist liige Anti Poolamets väljendas hiljuti arvamust, et kui Nõukogude okupatsiooni alt välja tulev Eesti ei oleks kergekäeliselt andnud kodakondsuse sõjajärgsel ajastul Eestisse idast sisse veetud (sisse rännanud) inimestele, poleks Keskerakond midagi enamat kui üks marginaalne ja isegi kaduv nähtus Eesti poliitmaastikul.
