Kalev Vilgats, ajakirjanik
Vaba Eesti Sõna peatoimetaja soovis läinud nädalal, et saaks panna lehte midagi head Eesti kohta. Raske ülesanne. Ent mõned sõbrad, kes on majandusasjades enam kodus, ütlevad, et võibolla on tunnelisse ilmunud üle pika aja esimene valgusekiir ja loodetavasti pole see rong.
Eesti majanduses on endiselt suured mured, aga juba võib kirja panna esimesi väikesi rõõme.
Langus jätkub, kriisi pole
Eesti majandus langeb jätkuvalt ning selle aasta esimeses kvartalis oli kukkumine 3,2 protsenti. Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets, kes hiljuti kandideeris rektoriks, ütleb, et kuna tööturg on tasakaalus, siis tõsisest majanduskriisist ei saa rääkida.
Kiire hinnakasv ja palgakasv on muutnud Eesti tooted välisturgudel kallimaks, samal ajal on meie ekspordipartnerite majandusolukord habras. Esimeses kvartalis langes eksport enam kui kümnendiku võrra. Sama palju vähenesid eestlaste ostud, ent eksperdid usuvad: teine kvartal on veel vilets, aasta teine pool parem. Majanduslanguse tempo on aeglustunud.
Inflatsioon ja intressid
Swedbanki juht Olavi Lepp prognoosib, et Euroopa Keskpank tõstab veelgi intresse, mis jõuavad nelja protsendi lähedale, kuid sinna jäävad ka mõneks ajaks püsima. Kodulaenu maksed on kallinenud keskmiselt saja euro võrra kuus, kuid võlgnevusi pole see kaasa toonud.
Eestis on eluasemelaenu 150 000 majapidamisel, keskmine laenujääk on ligi 50 000 eurot. Halvemas seisus on värskemad laenud, mille jääk on 100 000 eurot. Nende maksed on kasvanud keskmiselt 200 eurot ehk kaheksa protsenti pere sissetulekust. Võlgnevusi on ikka väga vähe. Eesti Panga president Madis Müller leiab, et palju enam mõjutab inimeste toimetulekut üldine hinnatõus. Eelmise aasta lõpus oli see 20 protsenti ja enam.
Eesti sisemajanduse kogutoodang moodustas esimeses kvartalis jooksevhindades 8,7 miljardit eurot. Võrreldes neljanda kvartaliga oli SKP vähenemine 0,6 protsenti. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja arvates oli 3,2-protsendiline majanduslangus isegi üsna tagasihoidlik.
Võlakirjadel on turgu
Pärast viimatist Eesti riigivõlakirjade emissiooni läinud aasta oktoobri algul kirjutati, et Eesti riigivõlakirjade vastu tunti jahedat huvi, kuna oleme Venemaa külje all ja Ukrainas käib sõda. Hoiatati, et Eestil võib rahaturgudelt kapitali kaasamine muutuda keeruliseks. Samuti kujunes oktoobris võlakirjade tootluseks 4%, mis oli enneolematult kõrge. Kaks aastat varem emiteeriti võlakirju 1,5 miljardi euro eest ja siis oli intressimäär vaid 0,125 protsenti.
Enam kui nädala eest emiteeriti võlakirju 500 miljoni euro eest. Nende tootluseks kujunes 3,618 protsenti, mis on ikkagi vähem neljast protsendist. Ent, mis paistab hea: võlakirju soovis märkida 176 investorit rohkem kui nelja miljardi euro eest! Emis-sioon märgiti üle kaheksa korda, mis on Eesti võlakirjade emissiooni rekord. Rahandusminister Mart Võrklaev nimetas tulemust heaks. Võlakirjade müügist saadud rahaga täiendatakse likviidsusreservi ja aasta teises pooles kaetakse üldist riigieelarve puudujääki.
Tarbijahinnaindeks jäi paigale
Võrreldes aprilliga jäi mais Eesti tarbijahinnaindeks samale tasemele, aga kaubad ja teenused kallinesid eelmise aasta maikuu võrdluses. Aastaga on liha ja lihatooted kallinenud 21,2%, jahu, jahutooted, tangained 23,8%, värske köögivili 38,4%, värske puuvili ja marjad 26,7% võrra. Vaid värske kala odavnes 19,7% võrra. Bensiin oli võrreldes 2022. aasta maiga kallim 12,9%, diislikütus 19,3% protsenti ja gaas 43,2% protsenti odavam.
Toit odavnes esimest korda
Luminor Panga peaökonomist Lenno Uusküla tõi esile, et esimest korda poolteise aasta jooksul odavnes toit. Kuigi langus mais võrreldes aprilliga oli vaid 0,2%, peetakse seda märgiliseks sündmuseks, sest viimati langesid toidukaupade hinnad võrreldes eelmise kuuga 2021. aasta oktoobris. Uusküla hinnangul on üldine hinnatõusutempo raugenud. Toidukaupade hinna-tõus võiks järgnevatel kuudel jääda minimaalseks või isegi langeda. Luminori prognoos ütleb, et tänavu on hinnatõus kokku umbes viis protsenti, mis võiks olla kergendav vaheldus galopeerivatele hindadele.
Raha võib taas panka viia
Viimased kümmekond aastat pole pangad hoiustelt intressi maksnud, küll aga koorinud pangateenuste eest. Nüüd on Coop Pank tõstnud tähtajalise hoiuse intressi viiele protsendile. Esimese kuue päevaga vormistati 3800 tähtajalist hoiust mitte 12 kuule, vaid 17 kuu peale. LHV Pank pakub nelja protsenti ja on sel aastal saanud juurde üle 21 000 tähtajalise hoiuse. Samasugust neljaprotsendilist intressi pakuvad Swedbank ja SEB. Swedbankis on aasta algusest hoiuste maht suurenenud 60% võrra, SEB-s aastaga 2,5 kordistunud. Analüütikud märgivad, et Coop Panga viieprotsendiline tootlus on võrreldav keskmise üürikinnisvara tootlusega. See on ju hea või kuidas?
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu