Eesti Meremuuseum sai 30. juunil suure töövõidu, kui nende uurimislaev Mare leidis Juminda poolsaare lähedalt suure tõenäosusega allveelaeva Kalev vraki. Mis endisest sõjalaevast aga edasi saab, tuleb riigil otsustada.
Et 85 meetri sügavuselt merepõhjast leitud allveelaeva näol on tegemist just mereväe auks ja uhkuseks olnud Kaleviga, sellele viitab sonari pilt.
„Kui allveelaevad on üldiselt pikad ja sihvakad, siis erilise kerekujuga Lembitu ja Kalevi miinišahtidega keskosad olid väga laiad. Leitud allveelaeva keskosa on samuti väga lai, mis viitab, et suure tõenäosusega on tegu Kaleviga,” selgitas Meremuuseumi teadur ja allveearheoloog Vello Mäss.
„Pärast pikka eeltööd olime tänavu suvel keskendunud Kalevi otsingutele Juminda miiniväljal, kus alus oletatavalt 1941. aasta oktoobris uppus,” ütles tänavu juba 33. aastat mereuuringutega tegelev Mäss, kelle jaoks on Kalevi leidmine olnud üks elu unistusi.
Mäss ei osanud veel öelda, millal ja milliste vahenditega põhjalikum uurimine läbi viiakse, sest palju sõltuvat riigi huvist ja panusest – muuseumi käed jäävat lühikeseks: «Arvan, et praegu oleks riigil vaja otsustada, kas ta tahab tegeleda selle allveelaeva uurimisega või mitte.»
Kalevi vrakk on küll enamvähem ühes tükis, aga kuidas 85 meetri sügavusel lebavale laevale ligi pääseda, peab Mässi sõnul veel põhjalikult kaaluma.
Kaitseminister Jaak Aaviksoo tunnistas, et tegu on Eesti sõjaajaloo vaatepunktist silmapaistva leiuga, kuid ta ei pidanud selle ülestõstmist praegu aktuaalseks: «Kõigepealt pea-vad allveearheoloogid koos-töös Sõjamuuseumiga leiu suhtes lõpliku seisukoha kujundama.»
Meremuuseum plaanib koos mereväega vrakki uurima minna järgmisel nädalal ning siis tehakse allveerobotiga kindlaks, kas tegemist on ikka allveelaeva Kalev vrakiga.
Meremuuseumi direktor Urmas Dresen lükkab ümber ka meedias väidetu nagu poleks Eestis tuukreid, kes suudaksid sukelduda 85 meetri sügavusele, kus eeldatav Kalev puhkab.
«Siin on teostamisvariante ja on ka Eestis seda võimekust, et sinna sukelduda,» tõdes Dresen.
Ühe sukelduja gaasiballoon nii sügavale minekuks maksaks 3000 krooni, minna tuleks aga nelja või viiekesi, raskendavad asjaolud on veel ettenägematud loodusolud nagu tugev hoovus ja halb nähtavus.
Eesti riik ostis kaks identset allveelaeva – Lembitu ja Kalevi – 1936. aastal Inglismaalt, esimene neist elas Teise maailmasõja edukalt üle, kuid Kalev uppus oletatavalt 1941. aasta oktoobris, kui sattus Juminda miiniväljale.
VES/EPL/PM/ÕL