Koostanud Anne Valmas. Tallinn: Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2017.
2003. aastal ilmus minu koostatud kaheköiteline monograafia “Eestlaste kirjastustegevus välismaal 1944-2000”. Selle teise köite raamatukataloogis on registreeritud välismaal eesti kirjastuste, organisatsioonide ja üksikkirjastajate poolt väljaantud trükised eesti ühiskonnas. Vastavalt tolle aja võimalustele õnnestus registreerida kokku 4070 trükist. Neist 84 % oli olemas Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuses, kus on senini kõige täielikum väliseesti kirjanduse kogu. Lisaks bibliografeeriti trükiseid Eesti Arhiivis Austraalias Sydneys ja Eesti Arhiivis Ameerika Ühendriikides Lakewoodis, samuti kasutati välismaa raamatukogude elektronkataloogide abi, eelkõige Rootsi koondkataloogi Libris.
Pärast selle töö valmimist jäi püsima mõte, et palju olulisi teoseid on registreerimata, eriti eesti haritlaste poolt välja antud ning välismaa teadusasutustes ja ülikoolides ilmunud teadustöid, dissertatsioone, aga ka õpikuid jm väärtkirjandust. Maailmakuulsate eestlastest teadlaste arv ulatub sadadeni. Nimetagem siinkohal kasvõi mõnda neist:
Ragnar Nurkse – New Yorgi Columbia Ülikooli professor, kes oma töödega jõudis maailma mainekaimate teadlaste hulka ja kelle töid on tõlgitud paljudesse maailma keeltesse.
Rootsis elanud arhitekti ja kunstiajaloolase Ervin Pütsepa raamat kirurgiakeskuste kavandamisest „Planning of Surgical Centres“ avaldati inglise, rootsi, türgi ja ja jaapani keeles. Kaasaegsete haiglate planeerimise aluseid tutvustav monograafia „Modern Hospitals“ ilmus 1979.
Tehnikateadlastest on nimekamaid autoreid ehitusinsener August Komendant. USA-s ilmus tema sulest raamat eelpingestatud raudbetoonist ”Prestressed Concrete Structures”, millest USA-s on ilmunud erinevate pealkirjade all 11 trükki, lisaks tõlked hiina ja vene keelde. Nõukogude Liidus sai sellest Moskvas soovitatav ehitusõpik.
Kirjanik Jyri Kork töötas NASA-s astronautikainsenerina. Elektroonikateadlane Sven Olving on olnud Rootsi Tehnikateaduste Akadeemia president, Chalmersi Tehnikaülikooli rektor, konsultant kõrgtehnoloogia alal tuntud firmades Electrolux, Ericsson ja Volvo, Jaapani Tehnikateaduste Akadeemia välisliige. NASA programmides on osalenud ka Lembit Lilleleht. Enrik Nõges on olnud konsultant lennukite ehitamisel, sealhulgas Boeingute konstrueerimisel; lennukimootorite konstruktor USAs oli ka Sannu Mölder. Mart Mägi oli Rootsi Autotööstuse Liidu esimees, Ole Golubjatnikov üks interneti loojatest, mäeinsener Arthur Linari saavutas kuulsuse teemantide uurimise alal. Kõigi viimatinimetatute poolt on ilmunud ka arvukalt erialaseid teadustöid.
Meditsiini vallas avaldas põhjaliku uurimuse Tartu ülikooli arstiteaduskonna ajaloost “Die Medizinische Forschung und Lehre an der Universität Dorpat/Tartu 1802-1940” meditsiiniajaloolane Ilo Käbin.
Radioloog Jüri Kaude on kaitsnud kaks doktoritööd, tema lühieluloo ülevaate „Radioloogia minu elus“ lisas on registreeritud tema arvukad publikatsioonid. Göttingeni ülikooli meditsiiniprofessor Johannes Piiperi teadusuuringud kajastuvad tema publikatsioonides. TLÜ Akadeemilise Raamatukogu väliseesti kirjanduse keskuses on üle 600 tema teadusartikli ja separaadi.
Epidemioloog Rjurik Golubjatnikov töötas USAs Buffalo ja Wisconsini ülikoolis ja oli pühendunud mitmesuguste viiruste uurimisele ja vaktsiinide väljatöötamisele. Kirjanikuna tuntud Enn Nõu oli nimekas kopsuhaiguste arst, kes on avaldanud ka ridamisi teadustöid.
Nimetatud on ainult pisuke osa väliseesti teadlastest. Äsjailmunud bibliograafias registreeritud teadustööde arvuks võib lugeda umbkaudu 2500 trükist ja kindlasti ei ole see loetelu ammendav.
Vaatamata sellele, et paljude riikide ülikoolides ja uurimisasutustes tegutsenud eesti teadlased on andnud maailma teadusesse suure panuse, puudub Eestis tänaseni nende teaduslikust loomingust ammendav ülevaade. Ka meie teadusraamatukogudes on vaid tühine osa välismaal tegutsenud eesti pagulasteadlaste trükistest.
Maailma suuremates raamatukogudes on meie kaasmaalaste teaduslik pärand esindatud ja seda on käesoleva bibliograafia koostamisel Karlsruhe virtuaalkataloogi vahendusel ka kasutatud.
Uutes ilmunud köidetes „Eesti raamat välismaal 1944-2010“ (2 köidet, 1235 lk.) on registreeritud 9272 trükist, lisaks eelmisele väljaandele arvukalt monograafiaid, dissertatsioone, õppekirjandust jm. trükiseid, mis on ilmunud eesti teadlaste poolt maailma erinevates ülikoolides, uurimisasutustes ja kirjastustes, samuti arvukalt ilukirjandust, mis moodustab ca 25 % registreeritust.
Kaugeltki kõiki väljandeid ei ole õnnestunud näha ja seetõttu on nende kirjed võetud maailma raamatukogude elektronkataloogidest, eelkõige Karlsruhe virtuaalkataloogi (Karlsruher Virtual Catalog) kaudu. Nii ongi bibliograafia maht kasvanud eelmise väljaandega võrreldes rohkem kui poole suuremaks ja seda eelkõige pagulaseestlaste ja nende järeltulijate teadusliku loomingu arvel, mida eelmises väljaandes ei registreeritud. Ka on 2003. a. ilmunud raamatukataloogiga võrreldes kümne aasta (2001-2010) jooksul ilmunud 670 uut trükist, viimastel aastatel, tõsi küll, alla poolesaja trükise aastas. See näitab, et pagulaste järeltulev põlvkond (pagulasi endid on elus veel väike osa) on aktiivne, kuid järjest väiksemaks jääb võimalus neid identifitseerida eestlastena.
Eesti kultuuri, sh. Trükisõna hindamatuks osaks on väliseesti kultuur, mida Eestis piisavalt ei tunta. Trükistel on püsiv väärtus ja nende kaudu säilib ka meie kultuur.
Raamatud on müügil Tallinna Ülikooli Akadeemlise Raamatukogu raamatupoes aadressil Tallinn, Rävala pst. 10.
Anne Valmas
