Eesti siiski saab koostöö eest Danske panga rahapesujuhtumi lahendamisel USA-le makstud leppetrahvist osa, milleks justiitsminister Kalle Laaneti sõnul kujuneb 50 miljonit dollarit.
“Nii justiitsminister kui ka tema kolleegid rõhutasid, milline tihe koostöö just nimelt Danske rahapesu osas on toimunud. On kokku lepitud ka põhimõtteliselt, et 50 miljonit on nad Eestile andmas,” ütles Washingtonis USA justiitsministri Merrick Garlandiga kohtunud Laanet ERR-ile. “Tänasel päeval käib tehniliste asjaolude kokkuleppimine ja loodetavasti otsused saavad tehtud selle aasta lõpuks.”
Vastuseks küsimusele rahasumma kohta, mida USA tõenäoliselt Eestile annab ja mille alusel just see summa leiti, ütles Laanet, et jääb vastuse võlgu.
“Mis oli see mudel või mille alusel arvutati tõesti täpselt see summa, aga selline asi on varem kokku lepitud,” ütles ta.
Kui aasta lõpus täpne otsus tuleb, milliseid samme peaksid julgeolekuasutused, kes koostööd on teinud USA justiitsministeeriumiga, veel enne astuma?
“Täna nad ei andnud meile ühtegi ülesannet, mida me peame tegema. Eks me kindlasti küsime nende käest mõne aja pärast, kas me saame kuidagi aidata selle otsuse tegemisel, soovivad nad lisainformatsiooni. Aga hetkel ei ole nad midagi nagu meile ülesandeks pannud, vaid pigem on neil selline siseriiklik reglement, mida nad läbivad,” lisas Laanet.
Otsusega läks kaua aega, sest Ameerika Ühendriikide bürokraatlikud astmed on pikad, võtavad aega, ütles Laanet. “Kui meil Eestis käib aeg-ajalt otsuse vastuvõtmine tundidega, siis siin käib aeg-ajalt otsuste vastuvõtmine mitte kuude, vaid aastatega.”
Kas Eesti saab summaga rahul olla? Laanet ütles vastuseks sellele küsimusele, et Eesti peab kõigega rahul olema, mis tegelikult selle koostöö raames pakutakse ja tänuga vastu võtma.
Danske rahapesujuhtumi uurimisel USA-ga koostöö tegemine oli Eestis Jüri Ratase ja järgnenud Kaja Kallase esimese valitsuse ajal sisepoliitiliselt pingeline küsimus. Eesti tegi USA õiguskaitseasutustega Danske Banki rahapesukahtluse uurimisel tihedat koostööd, kuid vaidlusaluseks kujunes küsimus, kas Eestil on võimalik USA-s määratud trahvisummadest osa saada.
Danske Bank tunnistas end USA uurimises süüdi läbi Eesti filiaali toimunud pangapettuses. Danske Bank aktsepteeris enam kui kahe miljardi dollari suuruse trahvi. Samuti on Danske Bank nõustunud tasuma 413 miljonit dollarit väärtpaberi- ja börsikomisjoniga (Securities and Exchange Commision) tehtud kokkuleppe alusel.