Selle suve Lakewoodi Eesti Mängud tõid kokku ligi 400 inimest idarannikult ja Kanadast. Peaaegu kolmandik neist osales erinevatel spordivõistlustel, mis oli nädalavahetuseks kavandatud.
Sportlik tegevus algas traditsioonilise golfiturniiriga reede pärastlõunal. Päeval tuli pidevalt inimesi juurde, kellest paljud püstitasid telgid Eesti Maja krundile, et end mängude ajaks majutada. Õhtul toimus Eesti Maja läheduses keeglivõistlus ja kui see lõppes, oli Eesti Maja juba täis rahvast ja särtsu.
Laupäeva hommikul olid kavas ujumisvõistlused, kergejõustikuvõistlused, 5K jooks, tennis ja pickleball. Pärastlõuna oli ka tegevusrikas – alustades võrkpalliturniiriga, mida sel aastal mängiti vastvalminud muruplatsil. Eesti Majas sees toimus maleturniir ja samuti väga omapärane jooksev „slaidiesitlus“ piirkonna eesti naisvõimlejate tegevusest. Esitluse korraldas Anu Ojamaa ning see hõlmas esinemisi ning treeninguid aastakümnetest 1950-1980.
Päeva jooksul oli õuebaaris “Biergarten” avatud ja rahvahulga rõõmuks mängis kohalik bänd. Väikeste jaoks oli eriline üllatus „lemmikloomaaed“, mis võimaldas neil erinevate väikeste loomadega lähedalt kokku puutuda. Aja möödudes kasvas laupäevane rahvahulk Eesti Maja väljakul. Paljud uustulnukad olid kohale jõudnud, et suhelda sõpradega, vaadata võrkpalli finaalmänge ja samuti ka uurida müügilaudu, mis pakkusid Eesti kaupa.
Õhtune traditsiooniline valguspidu, mis algab alati sportlaste defileega ja sisaldab auhindade jagamist, kõnesid ja meelelahutust, algas just siis, kui taevas muutus pimedaks ja kõlama hakkasid äikesemürinad. Vaevalt oli Ameerika hümn lauldud, kui vihma hakkas voolama. Välitribüünid täitnud rahvahulk põgenes kiiresti vihma eest Eesti Maja saali. Vaatamata ilmastiku-oludele võttis valguspeo programmi nihutamine siseruumi aega umbes 30 minutit ja “The Show Must Go On“ Valguspidu kava jätkus kahe kauaaegse juhatuse liikme austamisega – 2024. a. mängude ametlikud au-patroonid olid Virve-Kai Bulla ja Imbi Sepp. Programm lõppes ühislauludega, mida juhatasid Kaie Põhi ja Urmas Kärner. Suurepäraseks finaaliks oli Tuljaku esitus, mida koordineeris Arden Wichman.
