Eesti toit, miks sa nii kahvatu oled?

Puna/mütsikese (Little Red Riding Hood) loos küsis punast mütsi kandev piiga / tüdruk/neiu (mis ta pärisnimi oligi?) oma voodis lamavalt vana/emalt: “Vanaema, miks Sul nii teravad kõrvad on?” Punamütsike võis veel küsida: “Vanaema, aga miks sa nii KAHVATU (pale) oled?” Või siis “Vanaema, miks su PALE on nii pale?” Pale on feiss, õigemini ikka face. Kahvatu = jumetu (without colour), valkjas (valgekas), ereduseta (without brightness, ere, eredus). Kahvatama on vanemas murde/keeles (dialect) tähendanud ka “ehmuma”, ehmatust (surprise, shock) saama. SUUR küsimus on, kuidas on seotud kahvatus ja kahvel (fork)? Kas kahvlilöök võiks olla kahvatus nagu plahvatus (explosion)?

HUNT – (oli ju?!) – vanema inimese väriseva häälega: “Kulla laps, ma olen nii kahvatu, sest Eestis ongi enam/jagu rahvast talvel kahvatud. Valged nagu kartuli/idud”, (the sprouts of a potato). “Ja suht(eliselt) (relatively) maitsetud on nad talvel ka, olen kuskilt kuulnud.”

Meil on muidugi kõik/sugu ime/häid ja kirevaid, vitamiini/rikkaid toit/ained võimalik Eestis süüa aasta/ringselt. Tihti leian end (ennast) mõtlemast – KUIDAS ometi said eestlased nii kaua elada RUKOLAta (without arugula)?! Aga vahel tekib selline hetk, kus see kõige iidsem (vanem), kõige lihtsam, kõige kahvatum on just see kõige armsam, mida soovid. Mille järgi sul on ISU (hunger) ja sa ISUTAD (hunger for).

Provokatiivne küsimus muigavalt (smirking) lehmalt: “Mis on sulle kallim, EESTI VÕI HAPUKOOR?” Kas tunned ära kõik armasta-tud, kuid kahvatud (dull, colorless) toidu/ained ja nende mait-se/LISAndid (tasty extras, condiments)? Fotol on koorega keedu/kartul hapu/koorega, sült mäda/rõikaga ja näki/leib võiga. Põhi/mõtteliselt selline toit, mis must/valgetel fotodel on sama värvi kui päris/elus (värvilisi pilte vaata www.vabaeestisona.com) Süldi/viilud on mõnedele, PALJUDELE, ahvatlevamad (more tempting) kui tordi/viilud.

VÄRVilised võõr/kehad (foreign bodies) veeresid lagedale talve/maastikule (onto the barren wintery landscape). Olgem ausad – kohalikud eesti (paljas) PORGAND ja puna(stav) (blushing) PEET on ka väga kirevad juur/viljad! Meil lihtsalt ei olnud kumbagi (neither) kodu/köögis sel hetkel ja rolli asusid täitma kaugelt maalt reisinud kirss/tomatid.

Eestlased on kartuli/usku. Mõnedele meeldib süüa kartuleid koorega. Mina näiteks koort ei pelga (fear). KOOR (the skin) on söödav, kui see on puhas ja enamvähem õrn (noor) ja KOOR on ka peale surutud (squeezed) – HAPU/KOOR (sour cream). Keedu/kartul armastab sülti. Ja sült armastab…. mäda/rõigast (horseradish). Ja ka äädikat (vinegar). Ärge laske sõna/osal MÄDA tuju rikkuda, that’s MÄDness, hullumeelne jutt! Mäda on küll pus ja see imeline juur/taim on aasta/sadu aidanud paljude tõvede (haiguste), kaasa arvatud mädanike (abscesses) ja põletike (inflammation) ravimisel. See on kange kraam, nagu küüs/lauk (garlic).

RÕIGAS ei ole võigas (horrible, grotesque) vaid võimas. Ja sülte on iga/suguseid. Lapsed üldiselt väldivad (avoid) sülti, kuna see väriseb ja valgus kumab läbi. Ja siis mingil hetkel saavad head sülti: selget, puhast, võrratu tai/lihaga (not Thai in this case (ka TAI), but lean meat). Väga võimalikult on see vanaema sült.

Gain access to all our Premium contents.
More than 100+ articles.

Subscribe Now