17. VI 1940 okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi ja 21. VI 1940 nimetati Moskva emissar Andrei Ždanovi poolt antud suuniste järgi ametisse uus Moskva diktaadile alluv valitsus.
Seejärel palus ebaseaduslikult valitud riigivolikogu võtta Eesti NSV Liidu koosseisu.
Okupeeritud Eestis arreteerisid nõukogude võimud poliitilise eliidi, kes lasti kas maha või saadeti Siberi vangilaagritesse.
Ka president Konstantin Päts vangistati ja viidi Venemaale.
Kui suvel 1941 Saksamaa okupeeris Eesti, siis keelduti tunnustamast Eesti iseseisvust.
Eesti viimasel seaduslikul peaministril Jüri Uluotsal oli õnnestunud end nõukogude okupatsiooni ajal varjata ja nii pääseda arreteerimisest.
Nüüd põranda all tegutsedes alustas ta vastavalt põhiseadusele toimimist peaministrina presidendi ülesandeis. Ta nimetas vahetult enne uut nõukogude okupatsiooni ametisse valitsuse eesotsas peaminister Otto Tiefiga.
Enne Eesti taasvallutamist Punaarmee poolt septembris 1944 põgenes Eestist Rootsi ligikaudu 25 000 inimest, sealhulgas ka Jüri Uluots koos mõne valitsuse liikmega.
Eestisse jäänud valitsuse liikmed eesotsas peaminister Tiefiga langesid nõukogude okupatsioonivõimude kätte ja nad kas hukati või siis määrati pikaaegsesse vangistusse.
Kui Jüri Uluots 9. I 1945 Stockholmis suri, siis oleks pidanud peaministriks presidendi ülesandeis saama Otto Tief, kes oli aga Venemaal vangistuses.
Vastavalt põhiseadusele astus nüüd sellesse ametisse valitsuse vanim liige August Rei, senine välisminister. Kuna Rootsis oli pagulaste poliitiline tegevus keelatud, siis nimetas ta 12. I 1953 Oslos Møllergata 26 asuvas misjonihotellis Ansgar ametisse 5-liikmelise valitsuse; praegu tegutseb samas hoones Comfort Xpress Hotel.
Vabariigi valitsuse eksiilis ametisse astumise koha järgi hakati seda nimetama ka Oslo valitsuseks.
Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse liikmed võisid küll Rootsis elada, kuid mitte valitsusena tegutseda.
Siiski osaleti Ida-Euroopa pagulaste korraldatud ja kommunismivastastel üritustel, koostati memorandumeid, mis saadeti Lääneriikide valitsustele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele jne.
August Rei suri 1963 ja seejärel jätkas peaministrina vabariigi presidendi ülesandeis Aleksander Warma, kes nimetas ametisse uue kaheksaliikmelise valitsuse.
Tema surma järele 1970 võttis peaministri vabariigi presidendi ülesandeis ameti üle Tõnis Kint.
Tegevus aktiviseerus, kui Eestis algas iseseisvuse taastamise protsess.
1990. aastal astus kõrges eas Tõnis Kint tervislikel põhjustel oma kohalt tagasi ja peaministriks presidendi ülesandeis sai Heinrich Mark.
20. VIII 1991 taastati iseseisev Eesti Vabariik.
Pärast seaduslikult valitud Riigikogu ja presidendi tööle asumist lõpetas vabariigi valitsus eksiilis oma tegevuse 7. X 1992.
2. oktoobril 2015 tähistasid Eesti Vabariigi Riigikantselei, Välisministeerium, Eesti Suursaatkond Oslos ja Eesti Muinsuskaitse Selts koostöös Norra-Eesti Ühingu (Norsk-estisk forening) ja Comfort Xpress Hotel´iga Oslos Møllergata 26 tahvliga hoone, kus 12. jaanuaril 1953 nimetati ametisse Vabariigi Valitsus eksiilis.
Koostas Peep Pillak
19. VIII 2015
