Parimaks võistkonnaks hääletati paarisaeruline neljapaat. Fotod: Õhtuleht, Postimees
Eesti selgitab oma aasta parimad sportlased niimoodi, et oma arvamuse ütlevad rahvas, spordiajakirjanikud ja spordialaliidud, nende paremusjärjestused liidetakse ja ongi Oscaritele väljanägemiselt sarnaste, aga Berliini olümpia kahekordse maadluskulla Palusalu järgi Kristjani nime kandvate kujude omanikud selged.
Parima meessportlase tiitli võitis ülekaalukalt Houstoni maailmameistrivõistlustel pronksi võitnud tõstja Mart Seim
Tänavu kuulutati parimaks meessportlaseks hiljuti Houstonis tõstmise maailmameistrivõistlustel eestlaste pika medalipõua (viimati tuli MM-medalile ja olümpiavõitjaks Jaan Talts 1972. aastal) lõpetanud raskekaallane Mart Seim. Isa Alari (ka omaaegne Eesti paremaid tõstjaid) juhendamisel harjutav Mart sai Houstonis kahe tõste kokkuvõttes venelase ja grusiini järel pronksi, tõukamises väikse hõbeda. Läks aga mõni nädal mööda ja pronksist hakkas saama hõbe ning väiksest hõbedast kuld. Tegemist pole alkeemiaga, vaid sellega, et maailmarekorditega MM-kullad võitnud venelane Aleksei Lovtševi dopinguproovid osutusid positiivseiks, tema tulemused ootavad tühistamist ja kõik ülejäänud mehed võivad tõusta astme jagu ülespoole.
Huvitavad olid Seimi kommentaarid sellele tõstjate seas mitte eriti haruldasele dopingusaagale. Eesti vägimees ütles, et imelikult vaid paar päeva enne võistlust Houstonisse saabunud venelase tulemused tundusid algusest peale uskumatult vägevad, aga pigem olla rohkem oodatud hõbedase grusiini proovide tulemusi. Põhjust viltu vaadata oli, sest alles ju 2013. aastal dopinguga patustanud lõunamaa poeg karistuspausilt tuli… Ja ka neljanda koha saanud armeenlane on dopingupatune olnud.
Seimi tugevamad rivaalid Eesti esisportlase tiitlile olid Euroopa raskekaalumaadluse meistrivõistluste pronks Heiki Nabi ja varasemate aastate eest kodus riiulitäit Kristjaneid omav tänavusel MM-il kettaheites neljanda koha saanud Gerd Kanter.
Parimaks naissportlaseks tunnistati maadleja Epp Mäe
Naistest kuulutati Eesti 2015. aasta parimaks maadleja Epp Mäe. Tema kontosse jäi esimene medal, pronks, täiskasvanute maailmameistrivõistlustelt, hõbe U23 Euroopa meistrivõistlustelt ja esikoht maailma karikavõistluste finaaletapilt. Mäe suurim konkurent oli US Openil kaheksandikfinaali jõudnud ja oma ala Eesti esinumbriks tõusnud 20-aastane tennisist Anett Kontaveit.
Eesti senine esitennisist Kaia Kanepi on selles mõttes kurva saatusega, et aastaid maailmas küllalt kõrgel tasemel (parimana WTA 15.) mänginuna ja kodus väga populaarsena pole ta siiski kordagi aasta parimaks valitud. Alati on keegi, tavaliselt mõni epeevehkleja, temast tulemustes veel parem olnud.
Aga Kontaveidist kümme aastat vanem Kanepi pole veel alistunud ja areenilt lahkunud. Puhkuse järel talvist hooaega alustanud Kanepi võitis Tais Bangkokis kuus mängu järjest, olles ühel ITP turniiril parim ja jõudes teisel poolfinaali, kus eelseisvaid Brisbane ja Australian Openi turniire silmas pidades loobumisvõidu andis. Kui Kanepil tervis korras, võib ta veel imet teha ja maailma esiviiekümnesse tagasi trügida.
Kolmas konkurent parima naissportlase tiitlile oli aga vaid 13-aastane trikisuusataja Kelly Sildaru. Eesti spordisõprade lemmik on Kelly juba mitu aastat, nüüd aga jahmatas lapsuke kõiki võiduga pargisõidus Kanadas mainekal Drew Touril. Ametlikult Eesti Olümpiakomitee Sildarut parimate valimise nominentide sekka panna ei saanud, kuna kõik ülejäänud olid Kelly saavutuse hetkeks juba tükk aega hääli kogunud, aga ajakirjanikud ja rahvas oma suurt sümpaatiat Sildarule hääli andes siiski näitasid. Neiu ise ütles, et ei põe selles konkurentsis olemise või mitteolemise pärast, talle on tähtsaim oodata ära kutse jaanuari lõpus USA-s Aspenis peetavale ekstreemspordiolümpiale X-Games. Ja see kutse tuli!
Põnev oli konkurents Eesti parima võistkonna tiitlile. Seda olid väärt nii Euroopa meistrivõistluste hõbe epeenaiskond, maailmameistrivõistlustel pronksi teeninud neljapaadisõudjad kui Euroopa meistrivõistlustel Horvaatia alistanud ning vägevates lahingutes maailma tippu kuuluvad Prantsusmaa ja Serbia mitte üksnes higistama, vaid suisa närveerima pannud võrkpallimeeskond. Rahvas eelistas muidugi emotsioonide lainel võrkpallureid, aga spordiajakirjanike ning spordialaliitude kainem arvamus jäi peale – parim võistkond oli paarisaeruline neljapaat, milles sõuavad Kaspar Taimsoo, Tõnu Endrekson, Allar Raja ja Andrei Jämsä.
Eesti spordiaasta lõpeb nii aasta parimate särava auhinnagala, pallimängude Eesti karikavõitjate selgitamise (meeste korvpallis võitis Tallinna Kalev/Cramo, võrkpallis Pärnu) ja töövabadel päevadel spordiga tervise turgutamisega. Seni olid Eestis ilmad stabiilselt viie-kuue ja enama soojakraadiga, mis lubas kepikõnni ja sörkjooksu kõrval ka rattasõitu teha ning golfi mängida, nüüd on maa külmunud ja lumekirme peal. Libedust kartvaid tegevusi tuleb piirata, aga ei sõit seisma jää, sest ikka leidub selliseid, kes midagi nutikat välja pakuvad. Nii korraldas triatloniklubi Trismile tartlastele ja tallinlastele juba viiendat jõulujärgset nädalat järjest pika matka nimega „Pekist priiks“. Pikkust on sel rännakul 50 kilomeetri jagu, aega ei võeta ja paremusjärjestust ei fikseerita. Minnakse nii, et viis minutit igaüks jookseb omas tempos, siis viis minutit kõnnib, jälle jookseb, jälle kõnnib jne. Paistab, et on vahva värk, igatahes ostetakse „Pekist priiks“ osavõtukohad ära kohe väljakuulutamise järel. Ja ilmselt täidab see ka eesmärki pisendada veidigi jõuluaegsete pidusöökidega paisunud „päästerõngast“ püksivärvli all.
Head aastalõppu ja uut algavat „Vaba Eesti Sõna“ lugejatele!
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
