Eesti võrkpalli rahvusmeeskonda ootab 2018. aastal ees uuenenud Euroopa Kuldliiga ning 2019. aasta Euroopa meistrivõistluste valiksarja mängud. Foto: volley.ee
Maarjamaa võrkpalli rahvusmeeskond (ei võrk- ega korvpallis ole Eesti esindusvõistkonda juba mitukümmend aastat pääsenud ühtki teise verega sportlast, ehkki riigis elab 0,9 miljonit eestlast ja 0,4 miljonit muudest rahvustest inimest) on ennast viimastel aastatel vahvana näidanud, võites Maailmaliiga divisjoni, jõudes MM-finaalturniirist ühe sammu kaugusele ja näpistades Euroopa meistrivõistluste lõppturniiril maailmajao tugevamaid.
Kuu aja pärast alustatakse uut Euroopa Kuldliigat, kust võib taas võite oodata. Päris kindlalt on võrkpallimeeskond Eesti pallimängude tipp.
Loogilisena on mängijad järjest enam rahvusvahelisel radaril ning tänavu kannab Euroopa võrkpalli Meistrite Liigas osalevate superklubide särke koguni kuus eestlast. Oliver Venno mängib Türgi meisterklubis Istanbuli Galatasarays, Robert Täht teises türklaste tippmeeskonnas Izmiri Arkas Spordis. Renee Teppan kolis Itaalia kõrgliigast Poola parimasse meeskonda Belchatowi. Belgia Maaseiki Noliko kannab kuluaarides lausa eestlaste klubi nime, sest seal mängivad nii Andri Aganits, Timo Tammemaa kui Keith Pupart.
Jätkuvalt tublid on Eesti kaks parimat tennisisti Anett Kontaveit ja Kaia Kanepi. Kanepi on maailma edetabeli esimese 60 lõpus, peab WTA turniiridel alustama kvalifikatsioonist, aga murdis viimati Roomas kenasti põhitabelisse ja läks esimesest ringist kenasti edasi.
Kontaveit taastab mullust enesekindlust ja sai Madridis taas ühest lävepakust üle, võites seitsmekordset Grand Slam turniiride kuningannat Venus Williamsi. Anetile alistus ka valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitš, alles WTA 10. reket Petra Kvitova sundis tasavägise mängu järel eestlanna reketeid pakkima. Madridi järel mängib Kontaveit Roomas, kus alistas WTA turniiri avaringis nii mänguliselt kui psühholoogiliselt raske vastase, WTA 16. reketi ameeriklanna Coco Vandeweghe.
Üks tore positiivne üllatus oli viimasel ajal eesti spordis ka. Medalimasinaks kutsutud Heiki Nabi (kahekordne maailmameister, 2012 olümpiahõbe, lisaks kamaluga muid medaleid) Euroopa kreeka-rooma maadluse meistrivõistlustel ei startinud, kõrvale jäi ka teine tippmees Ardo Arusaar. Loota sai ainult Eesti ainsale tugevale naismaadlejale Epp Mäele, kel ka mitu MM- ja
EM-medalit. Paraku Mäe kaotas kaks matši ja jäi jagama viimaseid kohti. Ning siis käis pauk – ka Eesti maadlusringkondades vähe tuntud, maailmas lausa tundmatu Helary Mägisalu jõudis kuni 55 kilo kaaluvate meeste seas finaali ning lõpetas Euroopa hõbedaga! Temast sai Nabi kõrval teine eesti mees, kes taasiseseisvumisajal täiskasvanute seas maadluse tiitlivõistluste (OM, MM, EM) medali kaela saanud.
Tähelepanu väärib, et Helary Mägisalu on maapoiss Vändrast, hästi toreda nimega klubist Suure Karu Pojad, mille asutas ja mida kaua vedas heas mõttes fanaatiline treener Karl Pajumäe. Maadlusega tegelevad ka Helary kaks venda. Vändra on ilmselt hea auraga koht, kui meenutada, et sealt, lausa ühest klassist ja koolipingist on tulnud ka Eesti tänase päeva kaks paremat profiratturit Tanel Kangert (sõidab praegu Astana särgis Itaalia tuuri) ning Rein Taaramäe (oli hiljuti ühel Lõuna-Euroopa minituuril neljas).
Nii ja naa läheb praegu Eesti ühel edukamal spordialal vehklemises. „Nii“ võib öelda epees kahekordse maailmameistri tiitlit kandva Nikolai Novosjolovi kohta, kes tuli pika mõõnaperioodi järel varjust ja võitis hiljuti maailma karikavõistluste ühe mainekama, Pariisi turniiri. Aga lipukandjad naised (võistkonnaga maailmameistrid, individuaalselt peaaegu alati EM-il ja MMil medalil) põrusid Dubai MK-etapil täielikult. Naiskond sai alles kümnenda koha, individuaalselt jõudis 32 sekka, aga mitte kaugemale, vaid Kristina Kuusk. Endiselt püsib õhus intriig, miks ei võeta seegi kord EM-iks koondisse noorema põlve talenti Katrina Lehist, eelistades temast palju vanemat, pealegi vigastuspausi järel ebakindlat, aga üliteenekat (11 tiitlivõistluste medalit!) Irina Embrichi.
Üks põnev eksperiment võib aga olla lõppenud. Viis aastat tagasi palkasid kasahhid oma tippsuusataja Aleksei Poltoranini treeneriteks Eesti meeste pikaaegse eduka juhendaja Mati Alaveri ja kahekordse olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Poltoranin kolis koguni koos perega Otepääle, pani lapsed seal kooli ja leidis laskesuusatajast naisele tegevust. Alaveri ja Veerpalu toel oligi Poltoranin tänavusel talvel tulemusi arvestades maailma parim klassikasuusataja, paraku olümpiamedalit ei tulnud ja kuna kasahhid pisaraid ei uskuvat, Alaveri ja Veerpalu ilmselt enam palgata ei lubata. Eks näis, kas hinnatakse nüüd oma staare taas koduriigis…
Nüüd aga – pöidlad pihku, sest kohe-kohe alustavad Portugali MM-rallit Ott Tänak ja Martin Järveoja!
Enn Hallik