Värsked arvud näitavad, et Eesti majandus läks sügavamasse langusesse, kui meie analüütikud oodata oskasid, kirjutab Postimees.
Statistikaameti esmase hinnangu põhjal jätkus selle aasta teises kvartalis sisemajanduse kogutoodangu (SKT) langus: näitaja vähenes võrreldes 2022. aasta teise kvartaliga ligikaudu kolm protsenti. Seevastu euroala majandus tervikuna kasvas teises kvartalis 0,3 protsenti.
Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul on majanduslangus võrreldes eelmiste kvartalitega veidi aeglustunud. Käesoleva aasta esimese kvartaliga on SKT samal tasemel, kuid täie selguse saab kätte alles 31. augustil, mil statistikaamet lõplikud numbrid kokku lööb.
Praegune arv paneb aga nii mõnegi analüütiku kulmu kergitama. Swedbanki andmetel poleks nad uskunud, et langus nii sügav on.
«Statistikaameti kiirhinnang oli veidi nõrgem, kui me ootasime,» tõdes Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. «Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT vähenes aastases võrdluses kolm protsenti ja eelmise kvartaliga võrreldes 0,3 protsenti. Kuna Eesti rahvaarv oli selle aasta esimesel poolel suurem kui aasta tagasi, on SKT vähenemine inimese kohta olnud veelgi sügavam.»
Mertsina tõi võrdluseks Läti, kus majandus vähenes kvartalivõrdluses 0,6 protsenti, ja Leedu, kus nähti 2,8-protsendilist tõusu. «Aastases võrdluses vähenes Läti majandus 0,5 protsenti, Leedus aga suurenes 0,9 protsenti. Nii lõppes Leedus vaid kaks kvartalit kestnud majanduslangus, Eestis on aga majanduslangus kestnud kuus kvartalit järjest,» ütles Mertsina.
Kuus kvartalit – see tähendab poolteist aastat sirget majanduslangust. Eurostati andmetel oli Leedus ka teises kvartalis euroala võimsuselt teine kasv, mis jäi vaid Iirimaa numbrile alla. Seevastu olid euroalal langejate poolel suurimate arvudega Rootsi, Läti ja Austria.
VES/Postimees
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu