Riigikogu võttis 7. aprillil vastu eelnõu, mille järgi tõuseb pensioniiga 2026. aastaks 65 eluaastani.
Pensioniea tõstmise poolt oli 50 riigikogu liiget ja vastu 40.
Pensioniiga hakkab järk-järgult tõusma aastatel 2017-2026. Eestis on meeste pensioniiga praegu 63 aastat, naistel tõuseb see 63ni 2016. aastal.
Neile, kes on sündinud 1953 või varem, jääb praegu kehtiv pensioniiga, kuid aastail 1954-1960 sündinutele hakkab pensionipiir tõusma kolme kuu võrra aastas, kuni jõuab aastaks 2026 meestel ja naistel võrdselt 65 eluaastani.
Pensioniea tõstmine kahe aasta võrra võimaldab pärast 2026. aastat 5-10 protsenti suuremat keskmise vanaduspensioni maksmist ja tähendab pärast 2026. aastat 15 000-20 000 täiendavat töötavat inimest, mis aitab osaliselt leevendada tööealise elanikkonna vähenemisest tekkivat tööjõupuudust.
Pensioniea tõustes tõuseb ka ennetähtaegsele pensionile jäämise aeg. Laste arvuga seotud soodustusi praeguse seaduseelnõuga ei muudeta ja nii pääseb ka tulevikus vähemalt kolm last üles kasvatanud lapsevanem pensionile aasta varem. Nelja lapse puhul võidab kolm ja viie ja enama lapse puhul viis aastat. Viis aastat varem on õigus vanaduspensionile jääda ka lapsevanemal, kes on kasvatanud vähemalt ühte sügava või raske puudega last. Oluline on seejuures, et varem pääseb pensionile vaid üks lapsevanematest ja soodustuse saajas peavad lapsevanemad ise kokku leppima.
VES/EPL
