Taliujumise maailmameistrivõistlused Tallinnas tekitasid suurt huvi nii pealtvaatajates kui meedias. Foto: Sander Ilves / Postimees
Ja lisaks veel 40 hõbedast ning 31 pronksist autasu, kokku 124 medalit. No ei oleks nagu millegi üle kurta, tahaks kohe hõisata, juhtunuks niisugune uskumatu edu näiteks kergejõustikus. Aga tegemist oli ka seekord ühe väga suure ja väärika ala, nimelt ujumisega. Tõsi küll, taliujumisega.
Taliujumise MM, kus rahvas läheb vabatahtlikult jäässe raiutud basseini ja ujub seal võidu, korraldati esmakordselt Tallinnas Admiraliteedi basseinis. Kohale tuli 41 riigist 1500 heas mõttes hullu, kelle seas koguni endisi olümpiasportlasi. Noorim osaleja oli kaheksane, vanim 93, tuntud taliujumismaade Soome, Norra, Saksamaa, Venemaa ja Tšehhi kõrval tuli külmakartmatuid koguni Argentinast, Mongooliast ja Tšiilist. Välja jagati eri distantsidel ja vanuseastmetes 804 MM-medalit, korraldajariigi saak moodustas üle kümne protsendi ja oli igati hea. Muuseas, taliujujate läheduses nende spordiala tõsiseltvõetavuses kahelda pole soovitatav, sest nad teevad selgeks, et ei jää kunagi haigeks, ja Eesti praegusel gripihooajal on see argument.
Kui siiski tõsisemaks minna, siis jälgitakse Eestis hoolega, kuidas istub hooaja hakul mäng maailma edetabeli 60 parema seas seisvatel tennisistidel Anett Kontaveitil (28.) ja Kaia Kanepil (59.). Järgmise Grand Slam turniirini Pariisis on veel aega, nüüd osaletakse kõrgetasemelistel turniiridel USAs. Esiti mängiti Indian Wellsis. Kanepi kohtus avaringis jaapanlanna Kurumi Naraga, tuli võidukalt välja 1:6, 1:4 kaotusseisust, aga kaotas seejärel maailma 16. reketile Coco Vandeweghele. Anett Kontaveit oli tänu edetabelikohale avaringis vaba, aga teises ringis ei saanud vastu valgevenelanna Aliaksandra Sasnovitšile (WTA 49.) ja nii lõppes see turniir temagi jaoks.
Nädalase treeningpausi järel mängivad Kanepi ja Kontaveit nüüd kõrgetasemelisel Miami Openi turniiril. Kanepi avaringi vastane on Christina McHale (WTA 91.), Kontaveit on avaringis taas vaba ning saab vastaseks kas Maria Sakkari (WTA 49.) või Aleksandra Krunici (WTA 46.).
Et jutuga Ameerikast veel mitte nii kiiresti lahkuda, siis korvpallisõpru tegi kurvaks Wichita State University meeskonnas mängiva Rauno Nurgeri kaotus NCAA finaalturniiri esimeses ringis ning South Carolina ülikooli eest mängiva Maik Kalev Kotsari jäämine finaaletapi ukse taha. Küll oodatakse kodumaal huviga nii Kotsari kui Nurgeri liitumist Eesti põlvkondade vahetumist ootava rahvusmeeskonnaga.
Eesti spordisõprade järgmise kuu üks maiuspalasid on 5.-8. aprillil peetav autoralli maailmameistrivõistluste Korsika etapp. Mõistagi on huvi eriline, kuna üks favoriite on eestlane Ott Tänak ja viimatise Mehhiko ralli ebaõnnestumise järel on nii Ott kui fännid eriti edunäljased.
Mis siis Mehhikos, kus spetsid just Toyotat roolivale Otile ja ta kaardilugejale Martin Järveojale võitu
pakkusid, aga kus vaid häda ja viletsust sündis, ikkagi juhtus? Toyotad olid mootorite ülekuumenemisega hädas nagu mullugi ja ehkki Tänak lõpetas ralli avapäeva kolmandana, liidrist vaid 11 sekundit maas, ütles tema auto teisel päeval seitse kilomeetrit enne 11. katse lõppu üles. Tänak teenis küll ralli lõpus punktikatse võitmisega viis lisapunkti, aga oli tulemuse üle väga pettunud. Nüüd testib ta Korsika teid, vaimustab taas asjatundjaid oma filigraansusega kruusal sõites ja loodab, et ebaõnn on temast ära pööranud.
Olümpiateemadel ikkagi ka. Hiljuti lõppes Pyeong-Changis paraolümpia, paraku ilma eestlasteta. Juhtus niisugune ebameeldiv lugu, et alati rõõmsameelne ning sportlik Kardo Ploomipuu, kes tuntud seni pigem invaujujana (osalenud mitmel suveolümpial, Pekingist naases pronksmedaliga), tahtis nüüd Koreas minna starti hoopis suusatajana, aga kas temal või teda akrediteerinud Eesti Paraolümpiakomiteel olid mingid nõuded täitmata ja teda ei lastudki olümpiale. Nii jäi Kardol kahjuks tegemata ajalugu olla esimene nii suve- kui taliolümpial võistelnud eestlane.
Pärisolümpial Eestile kiiruisutamise ühisstardiga sõidus suurepärase neljanda koha toonud Saskia Alusalu sai kutse Minskisse maailma karikavõistluste finaaletapile, kus oli oma meelisalal kümnes ja sai MK-sarja aastakokkuvõttes kaheksanda koha. Kodumaal on Saskia praegu erakordselt kuum persoon: lapsed võtavad temalt igal võimalusel autogramme ja tahavad koos sangariga pilti teha, Adavere loodusliku jääga uisuringil, kust olümpialane välja kasvas, korraldati nii talle kui teisele Koreas samuti väga edukalt esinenud adaverelasele Marten Liivile emotsionaalne showvõistlus.
Mis praeguse uisuvaimustuse juures hästi tore, on see, et juba on Eestis noormehi, kes Marten Liivi B-vanuseklassi rekordid üle sõitsid, ja Tallinnas hakati päris tõsiselt tegelema ka lühiraja kiiruisutamisega. Kõik see annab lootust, et ehk saame tulevikus rääkida enamastki, kui vaid 1964. aasta olümpiavõitjast Ants Antsonist ja 50 aastat hiljem järgmisena olümpiafinaalis uisutanud Saskia Alusalust.
Enn Hallik
