Karoliinade Eestlased tähistasid 93. Eesti Vabariigi aastapäeva ilusal päikesepaistelisel 26. veebruaril, tulles kokku Raleighs, Church of the Holy Cross saalis. Aktuse avas koondise esinaine Kadi Kool, järgnes lippude sissetoomine ja Ameerika hümn CDlt. Kadi tervitas kokkutulnuid, arvult umbes 65, ja luges ette ERKÜ tervituskirja.
Meie külaline ja peakõneleja oli endine USA suursaadik Eestis Dr. Aldona Zofia Wos. President Bush nimetas tema suursaadikuks Eestisse 2004. a. ja ta andis oma volituskirja Arnold Rüütlile sama aasta septembris.
Suursaadik Wos andis laialdase, huvitava ja vahel humoorika ülevaate oma kogemustest Eestis ja mitmekesistest ja ulatuslikest ülesannetest. Näiteks tõi ta kaks juhtumit kohe ametiaja algusest – Soome lahel helikopteriõnnetusel USA kodaniku hukkumisega seotud asjaajamisest ja teine oli diplomaatilise lahkheli lahendamine USA ja Eesti vahel, mis oli tekkinud Eesti eraisiku poolt püstitatud sõduri mälestussamba tõttu.
Oma teenistuse jooksul suursaadikuna külastas Dr. Wos kõiki Eesti maakondi ja üle 80 kooli, saades nii hea ülevaate maast, oludest ja rahvast.
Oma kõnes rääkis Dr. Wos ka muredest Eestist, üks millest on rahvaarvu vähenemine. Rahvaarv ei ole veel jõudnud kasvada Teise maailmasõja eelsele tasemele, nagu see on kasvanud kõikides teistes Euroopa riikides. Tänapäeval sündide arv on ikka madal ja paljud, eriti noored eestlased elavad teistes riikides töö tõttu. Ta oli just Tallinnas olnud eelmisel nädalal ja ta nimetas ka majanduslikku olukorda, mis paistab olevat stabiilsem. Valitsuse ränk kokkuhoidmine riigikuludes möödunud paari aasta jooksul on aidanud Eestit see kriis üle elada.
Suursaadik Wos on sündinud Poolas ja on väga teadlik Eesti ja Euroopa ajaloost. Ta rõhutas, et kunagi ei tohi unustada kaht teineteisele järgnenud okupatsiooni Ida-Euroopas. Dr. Wos õppis arstiteadust Warsawi ülikoolis ja lõpetas oma õppe ja praktilised nõuded New Yorgis. Dr. Wos elab oma abikaasa Louis DeJoyga Greensboros, NC.
Koondise poolt anti kõnelejale mälestuseks Eesti kunstniku Marje Üksise teos “Objekt”. Aktus lõppes Eesti hümniga.
Järgnes kohaliku rahvatantsurühma “Scandans” esinemine. Ilusates rahvariietes tantsiti seitse skandinaavia rahvatantsu, nende seas olid ka labajala valss, Mustjala polka ja rätitants.
Tantsijad said publiku poolt sooja vastuvõtu ja kiituseks mitmeid aplause.
Pärastlõunane koosviibimine kestis edasi söögilauas koos mõnusa vestlusega, kus oli paljudel võimalus meie peakõnelejaga isiklikult kohtuda.
Meile kõigile jäi hea tunne sellest tähtsast ja ilusast päevast.
EKK