• Valimisloosung: “Pikk plaan Eestile”
• Ideoloogia: Internatsionalistlikult liberaalne või koguni äärmusliberaalne selle mõiste Euroopa tähenduses (üleilmastumisele mõeldes), aga ka Ameerika tähenduses (vajadus olla salliv ja multikultuurne). Erakonna üheks nö piibliks on David Landese teos “Rahvaste jõukus ja vaesus”. Ka kui E200 pole expressis verbis eestlastevaenulik, on ta siiski küllaltki antirahvuslik või siis äärmiselt immigratsioonilembeline.
• Iseloomustus: Erakond Eesti 200 ilmus alles aasta-paari eest Eesti maastikule, olles uuevõitu ja osalt tundmatu partei. E200 programm sedastab: “Me elame valimistsüklist valimistsüklini, hüpeldes ühelt hetkeideelt teise tegelikult ei tunneta täna enam selgelt, millist riiki me ehitame… Tänane poliitiline arutelu keskendub suurte sisuliste muutuste ja eesmärkide asemel olemasoleva pisiparandamisele. Eesti 200 lubab, et ehitab Eesti poliitikas pikka plaani, mis viib meid sellise 200-aastase Eestini, kus me ise elada tahaksime ja mille anname uhkusega üle meie tulevastele põlvedele. Soovime, et Eesti lööks läbi ja oleks edukas kõiges, mis ta ette võtab.”
• Tegevjuht: juhatuse esimees Kristina Kallas
• Peaministrikandidaat: eeldatavasti samuti Kristina Kallas
• Tuntud kandidaatide arv ja toetuse %: E200 liikmete seas on suhteliselt vähe tuntud nimesid, kui välja arvata kunagine endine Isamaaliidu “sabaga täht” Margus Tsahkna, kes sai seal tuntuks sooviga suurendada Eesti elanikkonda 2 miljonini immigratsioonitempo äkilise tõstmise kaudu.
E200 esitas valimiskomisjonile täisnimekirja (125 isikut). Tehnoloogiaportaal Geenius kirjutas möödunud aasta 30. augustil, et Eesti 200 Facebooki gruppi on lisatud inimesi nende endi teadmata. Eesti 200 tegevjuhi Henrik Raave sõnul on tegemist olnud teadliku strateegiaga oma liikmete hulga kasvatamiseks.
31. jaanuaril läbi viidud Kantar Emori uuring fikseeris E200 erakonnale 7 protsendilise toetuse valijaskonna hulgas (olles küsitlenud 1001 kodanikku vanuses 18-84).
Erakond kogeb aga samal ajal probleeme liikmeskonna lagunemisega. Tuntumad lahkujad erakonnast E200 on olnud Allan Roosileht, Indrek Siitan, Jan Uuspõld, Martin Sepp, Robert Kitt, Ylle Rajasaar ja Ülle Madise.
Tsitaat sel teemal: “Üks lahkumise põhjuseid on Postimehe teatel selge sihi puudumine. Eesti 200 tegevjuhi Henrik Raave väitel on lahkumise põhjuseks “fookuse ning peamiste kandvate ideede puudumine. Ei saada ka ise päris täpselt aru, kas ollakse partei, kas parteid tehakse või ei tehta”. Ette heidetakse ka Margus Tsahkna liitumist” (allikas: Vikipeedia).
• Riigikokku pääsemise perspektiiv: tundub veebruari kuu alguses küllaltki hea olevat.
• Valitsuskoalitsiooni pääsemise perspektiiv: seda on hetkel võimatu ennustada.
• Valik silma paistnud valimislubadusi: “Kahanemisest kasvule pöörduks rahvaarv alles 2050ndatel ja sedagi vaid juhul, kui meil on nii ulatuslik sisseränne kui ka taastetasemel sündimus (summaarne sündimuskordaja 2,07”, “Jõukas ja võrdne Eesti vajab innovatsiooni, mitte ainult majanduses, vaid ka sotsiaalvaldkonnas, kultuuris ja hariduses”, “Tuleviku Eesti edusamme ei mõõda me üksnes SKT abil, vaid ühiskonna rikkust hindame õnnelikkuse indeksi põhjal – pika plaani eesmärk on õnnelikud eestimaalased!”, “Vajadusel võtame laenu haridusinvesteeringuteks”, “Eestisse on teretulnud kõik, kes soovivad siin tööd teha ja makse maksta ning kes austavad meie kombeid ja kultuuri”. E200 juhid omistavad suurt tähtsust Ida-Virumaale, tänu selle heale logistilisele asukohale “kahe keskuse – Tallinna ja Peterburi – vahel (st Euroopa Liidu ja Venemaa kokkupuutepunktil)”. Erakond tundub olevat valmis Eesti loodusressurssi intensiivselt ekspluateerima, kirjeldades seda küll keskkonnasõbralikes toonides.
• Jüri Estami kommentaar: E200 ettevalmistus k.a valimiskampaaniaks tundub olevat ühelt poolt sihipäraselt läbimõeldud ja koordineeritud. Samas on erakonna valimistegevused olnud kummaliselt radikaalsed ja teatraalsed (erakonna EKRE ühe ürituse provokatiivne ja ettekavatsetud häirimine Vabaduse väljakul, Eestis elavate venelaste ässitamine plakatitega Eestis väidetavasti esineva apartheidi suhtes).
E200 käitumist aitab kuidagi seletada selle juhi Kristina Kallase uurimisvaldkonnad. Need on lõimumisprobleemid ühiskonnas, venekeelse elanikkonna küsimused endise Nõukogude Liidu territooriumil, r.ndeküsimused ja vähemuste õiguste küsimused.
Erakond jätab endast mõnevõrra skisofreenilise mulje, tahtes kujutada endast intellektuaalset liidrit ja kombineerides kokku pika ja peaaegu utopistliku tegevusprogrammi, olles enesele samaaegselt saanud provokatsioonilise-šokeeriva käitumisega Eestit kahjustava trikimeistri imago. Erakonna programm sisaldub sadu lubadusi ja vahest jääb mulje, nagu seda oleks kirjutanud soovunelmlik-dogmaatiline grafomaan, kes on samal ajal äärmiselt riigikeskne. 100-200 aasta pärast elame siis õndsas piimajõgede ja pudrumägede riigis, kuhu E200 meid plaanimajanduse alusel juhtinud on.
E200 plaanid meenutavad mingisugusel määral isegi Hiina omi, ainult et väiksemal skaalal.
• Tsitaat: “Vabaerakonna riigikogu fraktsiooni esimees, parlamendi väliskomisjoni liige Andres Herkel kirjutab, miks oli Eesti200 eestlaste ja venelaste väidetavat segregatsiooni kujutav reklaam eesti ühiskonna niigi hapra sidususe seisukohast väga lühinägelik ja halb. Esiteks, vaieldamatult tähendab niisuguses tonaalsuses tehtud reklaam – ka juhul, kui sellele ei järgne mõni selgitav või ümber pöörav happy end – seda, et ühiskonna polariseerimine on saanud veel ühe tugeva impulsi…. sisepoliitilisse debatti toodi teema, millest FSB ja teised naabermaade valimistesse sekkuda tahtjad võivad vaid unistada.”