Marju Rink-Abeli kõne Connecticuti Eesti Seltsi Vabariigi aastapäeva tähistamisel 20. veebruaril 2010
Minul on au ja hea meel teid tervitada Eesti Vabariigi 92. aastapäeva puhul! Sel aastal tähistame ka teist märkimisväärset sündmust, Tartu rahu, mille sõlmimisest on 90 aastat mööda läinud. Sellega kaasnes Nõukogude Vene tunnustus Eesti iseseisvusele, see tõi idapiiri määramise ning – ehk kõige tähtsam – rahu Eestile. Rahu, mis lubas Eesti riigil ja rahval areneda majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt, andes Eestile võimaluse kasvatada uue generatsiooni, mis teadis ainult vabadust ja armastas ja austas oma kodumaad. Tänu sellele generatsioonile oligi võimalik üle elada raske okupatsiooniaeg ja alustada uuesti Eesti riigi ülesehitamisega.
Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäevad on meeltülendavad tähtpäevad. Kahjuks aga on Eesti ajaloos palju sündmusi, mis on vastupidi – kurvad, rasked, Eesti rahvale halvad mälestused – näiteks küüditamised, Molotov-Ribbentropi pakt, Eesti okupeerimine Nõukogude Vene poolt septembris 1944, jne. Usun, et keegi meist ei taha uusi sääraseid sündmusi näha. Sellepärast oli pagulastel, kes Ameerikasse jõudsid kaks sihti peale oma isikliku elu korraldamise: Eesti iseseisvuse taastamine ja eesti keele ja kultuuri ülalhoidmine välismaal. Selleks organiseeris end eesti ühiskond ning paljud nendest organisatsioonidest tegutsevad tänapäevani.
Tahan eriti tunnustada meie organisatsioonide, koguduste ja ürituste juhte, toimkondi ja korraldajaid, kes suures enamuses vabatahtlikult eestluse säilitamiseks tegutsevad. See generatsioon, kes Eestist põgenes ja siin lõi “väikese Eesti” koos oma traditsioonide ja Eesti vaimuga, on enamuses läinud. Järgmine põlvkond kannab seda eesti ühiskonda praegu edasi. Kuid kui kauaks ja mis vormis? Kas suudame nooremaid põlvkondi ka eestluse juurde tuua? Milline peaks olema meie “väike Eesti” tulevikus ja mis peaksid olema selle sihid? Praegu ei ole vastuseid nendele küsimustele, kuid nende üle käib tihe arutelu.
Üks organisatsioon, mille poole paljud vaatavad, lootes et see tegeleks nende küsimustega, on Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, ehk ERKÜ, eestlaste keskorganisatsioon, mis on valitud Ameerika eestlaste poolt. Seega esindab Rahvus-komitee Ameerika eestlasi Washingtonis, New Yorgis ja mujal; koordineerib üleskutseid kirjade kirjutamiseks kongressi liikmetele ja Ameerika valitsusele; on teinud samme, et luua uusi vajalikke organisatsioone eesti ühiskonnas ja toetab Ameerika eestlaste ettevõtteid ja organisatsioone nii palju kui võimalik. See töö on peaaegu alati toimunud vabatahtlikul alusel, finantseeritud Ameerika eestlaste annetustega. Esinduskogu suurus on kõikunud kolmekümnest viiekümneni.
ERKÜ üheks tähtsaks ülesandeks on poliitiliine töö Washingtonis Eesti ja ameerika eestlaste heaks. Et ühiselt efektiivsemalt tegutseda, asutas Rahvuskomitee a. 1961, koos läti ja leedu katusorganisatsioonidega, Ühendatud Balti Ameerika Komitee (ÜBAK) – inglise keeles, Joint Baltic American National Committee – Washingtonis, mõttega, et see esindaks kõiki kolme rahvusgruppi ja teeks selgitustööd Washingtonis Balti riikide heaks.
Rahvuskomiteel on kaks liiget ÜBAK-i juhatuses, ning ta juhib ÜBAK-i tööd roteerivas korras iga kolme aasta tagant. ERKÜ-l on majanduslikult suur kohustus ÜBAK-i ülal pidamine koos läti ja leedu keskorganisatsioonidega. ÜBAK on oma tööd teinud suurepäraselt. Ta on aastate jooksul soovitanud ja toetanud mitmeid Eestiga tegelevaid resolutsioone ja tutvustanud Eesti olukorda uutele Kongressi liikmetele ning on tuntud informatsiooni allikas Eesti ja teiste balti riikide kohta.
Lisaks ÜBAKile on ERKÜ ka Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu (ÜEKN) liige. ÜEKN asutati a. 1954 USAs, et ühendada eesti kogukondi välismaal ja aidata ülemaailmset koordineerimist Eesti taasiseseivumiseks. ÜEKN-i rajamisel oli aluseks kolm suurt katusorganisatsiooni – Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas ja Rootsi Eestlaste Liit. Rahvuskomiteel on kaks liiget ÜEKNi juhatuses ja kuus liiget igaaastasel üldkoosolekul.
ÜEKN on määranud ESTO-de asukohti ning korraldanud Rahvuskongresse ESTO-del, võimaldades läbirääkimisi rahvusvahelisel areenil. ESTO-d on olnud tähtis relv meie välisvõitluses, andes uut jõudu väliseestlastele ning äratanud tähelepanu asukohamaadel, demonstratsioo-nide ja uudiste levitamise kaudu Eesti saatusest. Väliseestlased on arutanud küsimust, kas ESTO-sid peaks tulevikkus korraldama ja kus kohas, juba paar aastat. Teatavasti toimus viimane ESTO Saksamaal, järgmine tuleb kõneaineks järgmisel ÜEKN-i aastakoosolekul.
Rahvuskomitee on ka liige Kesk ja Ida-Euroopa Koalitsioonis Washingtonis, mida tagab 22 miljonit ameeriklast. Liikmete hulgas on Ameerika poola, ungari, armeenia, läti, leedu, gruusia, bulgaaria, rumeenia, valgevene, slovakkia ja tsehhi keskorganisatsioonid. Üheks suurematest saavututest võib lugeda NATO laiendamist a. 2004, kui Eesti ja paljud teised Kesk- ja Ida Euroopa riigid said sellega ühineda, kindlustades oma julgeolukut tugevalt. Ka võib lugeda viisavaba reisimist USA-sse Eesti ja paljude teiste Kesk- ja Ida Euroopa kodanikele üheks tähtsaks saavutuseks. Koalitsioonil on juurdepääs valitsuse ja erasektori juhtivatele inimestele ja ta on viimasel ajal väga aktiivne, sihiga selgitada Obama administratsioonile miks mitte panna see piirkond välispoliitikas tahaplaanile, mis praegu paistab olevat suund.
ERKÜ tegutseb ka iseseisvalt poliitilisel alal. Ehk parim näide on Pronkssõduri teisaldamisega seotud sündmused Eestis, kus ERKÜ täitis olulist rolli operatiivinfo vahendajana Eesti Vabariigi ja väliseestlaste vahel ja kutsus üles ameerika eestlasi kontakti võtma oma Kongressiliikmetega Eesti toetuseks.
Rahvuskomitee ülesanded ei piirdu ainult poliitikaga, vaid hõlmavad ka Ameerika eestlaste tegevust ja organisatsioone. ERKÜ on pidevalt toetanud noorsoo tegevust ning rahuldanud palju palveid majanduslikuks toetuseks eriprojektidele. Hiljuti on Rahvuskomitee majanduslikult toetanud projekte, mis tegelevad Eesti kurva ajaloo valgustamisega, et see informatsioon ei läheks kaduma, näiteks Kommunismi Ohvrite Memoriaal ja virtuaalmuuseum ning film “Laulev revolutsioon” ja sellega kaasnev raamat. Rahvuskomitee toetab eestlaste arhiivi Lakewoodis ja ka meie ainsat ajalehte, “Vaba Eesti Sõna”, mis teatavasti praegu on majanduslikult raskes olukorras.
ERKÜ on korraldanud organisatsioonide kongresse, et kokku tuua eesti organisatsioonide esindajaid selleks, et nad saaksid arutada päevakorraseid probleeme. Nendest viimane oli möödunud novembris Lakewoodis. Seal arutati eestluse suundi ja vajadusi Ameerikas. Leiti, et noorte tegevusele tuleb rõhku panna, et nad jääksid eestlasteks ja osaleksid ameerika eesti ühiskonnas. Arvati, et ERKÜ peaks eesti koolide juhtkondi kokku tooma, tihedamini kokku kutsuma organisatsioone aruteluks, toetama meie eestikeelset ajalehte ja üldiselt toetama meie tegevust USA-s.
Tahan rõhutada üht tähtsat asja: Eesti iseseisvus ei ole garanteeritud. Venemaa oht aina kasvab. Meil eestlastel on mõju seetõttu, et oleme Ameerika kodanikud, kes hääletavad valimistel. Kui meie ühiskond jääb liiga väikeseks, kui meil enam ei ole esindajaid nagu Rahvuskomitee ja ÜBAK, siis kaob ka meie eesti tugev lobby Washingtonis. Ameerika on olnud kõige tähtsam Eesti kaitsja ja jääb ka selleks. Sellepärast on meil vaja tugevat eesti ühiskonda Ameerikas säilitada.
Kutsun üles kõiki, kellel huvi meie tuleviku vastu, ühinema ühe organisatsiooniga, värvama mõnda nooremat inimest tegevusse või võtma enda peale muid kohustusi. Eriti kutsun teid üles kandideerima ERKÜ-sse, meie keskse organisatsiooni Esinduskokku, kus on võimalik oma piirkonda esindada ja kaasa rääkida nendes tähtsates küsimustes, millest olen täna põgusalt nimetanud. ERKÜ ootab uusi ja nooremaid inimesi oma koosseisu, olenemata eesti keele oskusest. Kuni 2. märtsini on võimalik kandideerida ERKÜ Esinduskogusse (ankeet saadaval minu käest siin või www.estosite.org). Rahvuskomitee on ainult nii tugev kui tema liikmed. Julgustan teil seda tõsiselt kaaluma!
Vabariigi aastapäev on õige aeg mitte ainult mineviku, vaid just tuleviku peale mõelda. Läheme edasi eesti vaimus, kogume uut jõudu, ja loome veel parema tuleviku!
Marju Rink-Abel
ERKÜ esimees
