Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) – 26. märts 1962 Haapsalu)
3. detsembril, Cyrillus Kreegi 125. sünniaastapäeval, kõlas Tallinnas Jaani kirikus helilooja loomingu paremik. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koori esituses kõlasid muuhulgas Requiem c-moll, 3 Taaveti laulu ning üllatusena Pax, wo bist du.. esiettekanne.
Requiem c-moll on Kreegi loomingu tippteos, see on esimene reekviem Eesti muusikas ning kontserdil sai kuulata seda algupärase eestikeelse tekstiga.
Cyrillus Kreek oli tuntud eesti rahvaviiside kogujana ning ka tema tippteoses kuuleme nii torupilli (küll mängitud oreli poolt) kui viiteid eesti rahvamuusikale. Kontserdil juhatas Reekviemit dirigent Veronika Portsmuth.
Taaveti laulud, Vanast Testamendist pärit psalmitekstidele loodud liturgilised koorilaulud kuuluvad Kreegi kõrgel tasemel vaimuliku loomingu hulka.
Ühtekokku kirjutas eesti üheks viljakamaks heliloojaks kujunenud Kreek üle 1000 laulu.
3. detsembri kontserdil esiettekandena Tõnu Kaljuste juhatusel kõlanud “Pax, wo bist du..”(Rahu, kus oled sa..) on kirjutatud ärevate 30ndate lõpus, kuid tekstiliselt ei suudaks sõnad kõlada rohkem kaasaegselt:
Kõik rahvad ihkavad rahu, rahu,
maailma see küll ei mahu, mahu…….kahju !”
(24.12.1938)
Kärt Ulman
Tallinnas Jaani kirikus Kreegi sünniaastapäeval, 3. detsembril toimunud kontserdil tuli esiettekandele Cyrillus Kreegi teos “Pax, wo bist du…”. Foto: Kärt Ulman/ VES
CYRILLUS KREEK (sünninimega Karl Ustav Kreek) sündis 3. detsembril 1889 Võnnus (Ridalas) – suri 26. märtsil 1962 Haapsalus. Kreek oli helilooja, dirigent ja muusikapedagoog.
Kreek oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus.
Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta isa oli kooliõpetaja. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Siin tegi noor Kreek ka tutvust mitmete pillidega, ta mängis harmooniumil, orelil, klaveril. Kreek õppis ka puhkpillimängu, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides.
1908. a. asus Kreek õppima Peterburi konservatooriumi trombooniklassi, jätkates 1912–1916 kompositsiooni ja teooria alal.
Peterburis suurenes ka huvi eesti rahvamuusika vastu. Kreek oli aktiivne rahvaviiside koguja ja uurija. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallase juhitud rahvalaulude kogumisretkedel. 1914 kirjutas ta üles esimesed vaimulikud rahvaviisid, samal aastal hakkas ta esimese eestlasena salvestama rahvaviise fonograafiga. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi.
Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.
Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Tähtsal kohal tema loomingus on vaimulikud rahvalaulud, millest suurem osa põhineb eesti rahvaviiside teemade polüfoonilistel töötlustel. Tema koorilaulud kujunesid sageli pikkadeks, keerukateks 4–8-häälseteks omanäolisteks teosteks.
Wikipedia ainetel
