USA Oregoni osariigis Eugene’i staadionil peetavad kergejõustiku maailmameistrivõistlused algavad 15. ja lõpevad 24. juulil. Praeguse seisuga saame kaasa elada nelja eestlase sooritusele.
Neist on 400 meetri tõkkejooksja Rasmus Mägi koguni medaliks võimeline. Hiljuti viis ta Soomes Paavo Nurmi mänge võites Eesti rekordi 47,82 sekundini, mis on maailma tänavu paremuselt viies tulemus. Mägi näitas oma vormi läinud nädalavahetusel Eesti meistrivõistlustel ka tõketeta staadioniringil riigi uut rekordit tehes.
Traditsiooniliselt on eestlased head kümnevõistluses. Tänavu läheb neist parima summaga 8450 punkti MM-ile hiljuti USA-s abiellunud ja Dominikaanis mesinädalaid pidanud Janek Õiglane. Tema ongi MM-ide mees, sest üleeelmisel üllatas ta neljanda kohaga, eelmisel MM-il oli kuues. MM-norm on tehtud ka Karel Tilgal, kes paraku on tänavu olnud hädas haiguste ja vigastustega, samuti Johannes Ermil, kes loodab reitingupunktidega Eugene’isse pääseda. Visalt üritas MM-ile saada ka USA-s elav viimatiste MM-võistluste hõbe Maicel Uibo, paraku norm talle ei alistunud. Tegelikult võib eestlasi MM-il olla ka viis, sest ilmselt saab wild cardi 400 meetri tõkkejooksja Marielle Kleemeier.
Kergejõustiku MM (ja sügisel teist vormitippu küsivad Euroopa meistrivõistlused) on ees, aasta kolmas Grand Slam tenniseturniir Wimbledoni murul juba algas. Eestlasi oli seal ajaloos esimest korda põhiturniirile paigutatuina kaks – WTA teise numbri staatusest kolmandaks langenud Anett Kontaveit ja WTA 38. Kaia Kanepi. Kontaveit sai avaringis 7:5, 6:1 võidu ameeriklanna Bernarda Pera (WTA 123.) üle ja oli ülirõõmus, sest hakkab taastuma koroonahaigusest ja polnud aasta otsa murul ühtki mängu pidanud. Kontaveidil on uus treener sakslane Torben Beltz (treenis WTA esireketiks Angelique Kerberi), kes vahetas välja venelase Dmitri Tursunovi. Venelane tegi väga head tööd, paraku seab sõda tema liikumistele piiranguid ja Anetil on juhendajat pidevalt vaja.
Kaia Kanepi, kes kaotas vahetult Wimbledoni eel teda lapsena tennise juurde viinud ja õpetanud isa Jaak Kanepi, paraku kaotas avaringis ja talle on see turniir läbi.
Motospordi maailmas on eestlased igas mõttes uudiseid pakkuvad tegijad. Kõige rohkem elatakse kaasa muidugi mõne aasta tagustele autoralli maailmameistritele Ott Tänakule ja Martin Järveojale. Nende tänavune hooaeg on kulgenud väga järskudel ameerika mägedel. Küll veab alt tehnika, küll teeb Tänak ise sõiduvea, küll on nad ülekaalukalt kiireimad, paraku läheb MM-tiitli taasvõitmine järjest ebatõenäolisemaks. Viimase kuu jooksul jäi Hyundail kihutava Tänaku ja Järveoja kontosse vägev võit Sitsiilia MM-sarja kuuluval rallil, mille järel eestlased tõusid üldarvestuses kolmandaks. Kõik andis justkui jälle lootust, aga siis tuli Keenia MM-ralli. Kõigepealt murdus Tänaku autol käigukang (!), seejärel lõid kusagilt leegid välja ja et autot mitte maha põletada, jäeti sõit seisma. Kolmandal päeval naasti rajale, aga siis ütles üles roolivõimendi. Pole ime, et rallimaailmas spekuleeritakse üliandeka Tänaku Hyundaist lahkumise teemal.
Aga ajalugu on teinud eestlased muuski motospordis. Esimese eestlasena osales kuulsal kereautode Le Mans’i 24 tunni sõidul Martin Rump. Tema meeskond Absolute Racing vahepeal koguni juhtis, lõpuks saadi 11. koht, ent juba osalemine ja eriti lõpujoonele jõudmine on paras vägitegu.
Eestil on (või oli?) ka võimalik kuningliku F-1 sarja piloodikandidaat Jüri Vips. Noormees tegi Red Bulli roolis F-2 sarjas häid sõite (tänavu kolm poodiumikohta), paraku tõmbas ta endale sõbraga videomängu mängides ja avalikkuseni jõudnud rassistliku sõnakasutusega vee peale.
Vips on ajutiselt või alatiseks Red Bulli tiimist kõrvaldatud.
Aga veel – Eestis on läbi aegade kondimootori ehk pedaalimise kergendamiseks sõidetud abimootoriga jalgratastel. Nimetati neid punnvõrrideks. Nüüd on populaarsed punnvõrride 24 tunni sõidud (Mõisakülas) ja Jõgeval korraldati punnvõrride kiirendusvõistlus. Parimad olla lausa üle 80 km/h välja võtnud! Kellele tõsine sport, kellele nalja nabani.
Võtame järgmiseks tee-maks pallimängud. Eeskätt jalgpalli, milleks ju praegu ideaalne suveaeg. Eesti vutikoondis alustas mängimist Rahvuste liiga D-divisjonis ehk võimalikest madalaimas ja mudaliigaks kutsutavas. Esimesed karid õnnestus vältida kadudeta, sest San Marino alistati 2:0 ja Malta 2:1.
Peeti ka kaks maavõistlust. Esmalt Hispaanias laagris olnud Argentinaga, ainsana maailmameistriks tulnuist, kellega Eesti veel kohtunud polnud. See mäng lõppes korraliku fiaskoga. Lõuna-ameeriklased tegid platsil, mis iganes tahtsid, lõid viis vastuseta väravat, ja kõik need viis kõmmutas eestlaste võrku maailma parim jalgpallur Lionel Messi. Teine maavõistlus oli Eestil Tiranas Albaaniaga, see üsna sündmustevaene mäng lõp-pes 0:0 seisuga.
Eesti meesvõrkpallurid mängisid Kuldliigas, kus nelja parima finaalturniirile ei saanud, ja naiste koondis hõbeliigas, kus võideti Sloveeniat ja Luksemburgi ning samuti järgmisse etappi ei pääsetud. Aga nii nais- kui meeskonnale olid need liigamängud pigem uute välismaiste peatreenerite käe all kontrollturniiriks sügisel toimuvate EM-finaalvõistluste eel.
Muutusi tõotab tulla Eesti-Läti meeste korvpalliliigas, kuhu on kutsutud osalema ka sõjas oleva Ukraina superliiga meeskondi. Kuidas kalender, sõidud ja logistika lahendatakse, veel ei tea, ent tase peaks tõusma ja publikuhuvi kasvama.
Üks korvpalliuudis ka raja tagant. Eesti noor mängumees Henri Drell käis end näitamas Utah Jazzi, Atlanta Hawksi ja Chicago Bullsi treeninguil. Oli NBA drafti üles antud, paraku seekord teda veel keegi ei tahtnud, ent Drell püssi põõsasse ei visanud ja sai kutse osaleda Chicago Bullsi särgis NBA suveliigas. Edu talle.
Enn Hallik
