Kui varasemalt võis Euroopa ühendorganisatsioon Europol hoida pilku peal vaid nende inimeste tegevusel, keda milleski halvas kahtlustati, siis nüüd sai Europol õiguse kõiki eurooplasi nii-öelda igaks juhuks jälitada, kirjutab Postimees.
28. juunist hakkas kehtima Euroopa Liidu määrus, millega Europol sai sisuliselt õiguse kõikide eurooplaste tegevusi valimatult uurida, täpsemalt õiguse kõikide eurooplaste andmeid massiliselt salvestada ja töödelda, vahendab heise.de. Tegelikult oli Europolil see õigus ka varem – aga sel juhul pidid politseiametnikud põhjendama, et jälitustegevuse alla sattunud isikut ka tõesti milleski halvas kahtlustatakse. Alates sellest nädalast võib jälitustegevusi teha ka nii – öelda igaks juhuks. Euroametnikud põhjendasid lisaõiguste andmist võitlu-sega terrorismi ja raske kuritegevuse vastu.
Uue seadusega saab Europol võtta kasutusse näiteks lennufirmade, Facebooki või ka kolmandate riikide kogutud andmed inimeste kohta ja neid oma äranägemise järgi töödelda.
Andmekaitseaktivistid kritiseerivad seda sammu teravalt, sest uue seadusega legaliseeritakse selline käitumine ka tagantjärele. Probleeme tekitab selline massiline andmete salvestamine ja kasutamine seetõttu, et europoli ametnikud ei pruugi suurte andmekogude analüüsiga enam ülevaadet omada, miks inimesed andmemustrisse satuvad ning on oht, et mitte milleski süüdi olevad inimesed, näiteks kuritegude ohvrid või tunnistajad nii-moodi ebaõiglaselt Euroopa Liidu üleselt kriminaalse tegevusega seotuks kuulutatakse – niimoodi ütles seda Euroopa Liidu andmekaitse eest vastutav Wojciech Wiewiórowski juba 2020. aastal,
Wiewiórowski sõnas seaduse kehtestamise kohta, et sellega vähendatakse kodanike põhiõiguseid ja ka kodanike võimalust, ametite üle kontrolli teostada.
VES / Postimees
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu