Heili Springsteen
Vahel juhtub, et tüdruk murrab su südame. Siis ainuke asi, mida teha, on raiuda maha puu, mis sümboliseerib teie armastust. Kui see puu on poolel teel üle riigi, peab loomulikult sõidurännaku ehk “road trip” ette võtma.
Selle aasta kultuuripäevade filmilinastuse valik, “Kiik, kirves ja igavese armastuse puu”, mahub ilusti “road trip films” kaanonisse, kuskil “Harold and Kumar” ja “Thelma and Louise” vahel. Film on visuaalselt uhke, stiilis, mis meenutas Wes Andersoni ja kujundlikkus kasutab täielikult võimalusi näitamaks ilusat Eestimaad. Ja huumor on suurepärane – kuiv, veidi ebatavaline ja isegi natuke absurdne (ilma liiga palju ütlemata – filmis on näiteks rüütel nimega Sir Juhan).
Film meeldis publikule, eriti muusika poolest – esitati Eesti retrolaule, sealhulgas ka ühe Ell Taburi laulu. Pärast linastust liitusid režissöör Meel Paliale ja näitleja Urmet Piiling, kes olid filmi stsenaristid, publikuga küsimuste ja vastuste jaoks. Nad jagasid mõtteid filmi tegemisest, millega nad alustasid üheksateistkümneaastastena, rääkisid, millised stseenid olid kõige raskemad filmida (ootamatult tuli välja, et nendeks ei olnudki mitte action stseenid) ja kuidas toodi mängu ainulaadne paralleeluniversum (tegelased sõidavad sajandi keskpaiga autodega, peamiselt ühe sinine Mazdaga, aga samal ajal kasutavad mobiiltelefone).
“Kiik, kirves ja igavese armastuse puu” oli üks tipphetk 2022 kultuuripäevades ja kui film jõuab üle Atlandi ookeani siia, ma kindlasti olen sabas pileti ostmiseks. (Ja filmil on inglise subtiitrid, nii et saaksin oma ameeriklastest sõbrad ka kinno kaasa võtta).
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu