Maailma juhtivate tööstusriikide ühendus G7 loob Ukrainale mehhanismi, mis tagab pikaajalise sõjalise abi ja sellega on oodatud liituma kõik riigid, vahendab ERR.
Selle raames lubatakse tarnida moodsat relvastust nagu näiteks õhutõrje- ja kaugtulerelvad ning soomukid.
Vilniuses toimus esimest korda ka NATO-Ukraina nõukogu, mille istungil kinnitasid liikmesriigid Ukraina presidendile Volodomõr Zelenskile sõjalise abi jätkamist. Zelenski tänas liitlasi toetuse eest, kuigi ta oodanuks selgemat sõnumit Ukraina NATO-väljavaadete osas.
“Täna avaldasid G7 liikmed ühisdeklaratsiooni Ukraina toetuseks, tehes selgeks, et meie toetus kestab pikalt. Ma arvan, et see on võimas toetusavaldus Ukrainale, kes kaitseb täna oma vabadust ja hakkab oma tulevikku üles ehitama. Me oleme seal nii kaua kui vaja,” ütles USA president Joe Biden.
“Täna G7 kinnitab meie julgeolekugarantiid. Ja ma arvan, et kui see juhtub ja me töötame selle nimel, see on tõeliselt tähtis, siis oleme me olnud edukad. Me saame öelda, et tippkohtumise tulemused on head, aga kui me oleksime saanud liitumiskutse, siis see oleks olnud ideaalne,” sõnas Ukraina president Volodomõr Zelenski.
Vilniuses viibiva ERR-i ajakirjaniku Epp Ehandi sõnul sõltub see, kas tippkohtumist nähakse pigem lati alt läbi jooksmise või õnnestumisena, paljuski vaatajast. “Selle eest oli Ukraina president väga tänulik ja ütles ainult häid sõnu. See, mis puudutab aga seda, kuidas on sõnastatud Ukraina NATO-ga liitumise väljavaade – hinnangud lähevad lahku,” rääkis ta.
Zelenski mõistab, miks Ukraina ei saa praegu NATO liikmeks ja miks sõnastus selline on, kuid see ei anna Ukrainale vajalikku signaali, kirjeldas Ehand.
Ehand märkis, et arusaamad sellest, kuidas Ukraina tulevik ja Euroopa julgeolek peaksid peale sõja lõppu välja nägema, on Euroopa pealinnades väga erinevad.
Positiivsete uudistena on Ehandi sõnul Vilniuses heaks kiidetud regionaalsed kaitseplaanid, Türgi on andnud lootust, et Rootsi pääseb NATO-sse ruttu ning teadvustatud, et riigikaitsesse on vaja rohkem investeerida.