Soolestikus elavate mikroobide toitmist ei tohiks unarusse jätta, leiab Eesti geenivaramu mikrobioomika vanemteadur Elin Org. Üha rohkem tõendeid viitab, et terve mikroobikooslus on oluline ka vaimse tervise tagamiseks.
“Me võime mõelda, et mikrobioom on oluline mitmete selliste haiguste juures, mis on seotud soolestikuga. Nüüd on aga huvitav just see, et mikrobioom on tegelikult ka seotud selliste haigustega nagu parkinsonism, Alzheimeri tõbi ja muud sellised närvihaigused,” laiendas vanemteadur ERR telesaates.
“Oleme nüüd aru saanud, et kui me vaatame inimest, inimese tervist, siis meie genoom on üks osa sellest, aga tervikust on suur osa ka mikroobidel,” lisas Org. Kokku ilmub tema sõnul
teadusajakirjades igal aastal juba umbes 8000 mikroobikooslust puudutavat teadustööd.
Esimesed mikroobid saab inimene juba emalt. Uuemate teadusuudiste kohaselt oleneb see ka sellest, milline on ema mikroobikooslus lapseootel.
Täiskasvanueas on kooslus võrdlemisi stabiilne. Keskmiselt elab soolestikus 1500 liiki ja see kaalub kuni kolm kilo. Selles mõttes on tegu tõesti täiendava organiga,” tõdes vanemteadur.
VES/ERR
