”Head ööd, ema” NY Eesti Kultuuripäevadel
«Lõpuks ta tuli, see minu elu roll,» on tunnistanud lavastusest «Head ööd, ema» rääkides näitleja HELGI SALLO ajakirjale Nädal. Tõesti, Helgi Sallo mängib enesetappu plaaniva tütre ema tohutu kire ja lõõmamisega, nii et saalis istujal tõusevad ihukarvad püsti ning pisaraid ei hoia tagasi mitte üks jõud.
Näitlejale tunnustuse ja Hüüru mõisas väljamüüdud saalid toonud Thelma Catesi rolli õppis Helgi Sallo ära vaid nädalaga, sest algselt rolli plaanitud näitlejanna loobus sügavalt isiklikel põhjustel enesetapust kõnelevas tükis kaasa löömast. Kusjuures poolteist tundi kestva lavastuse tekst on tihe, kummalegi näitlejale ei anta pea minutikski armu, laval käib pidev sõnade ja emotsioonide pingpong.
Eestis peamiselt muusikalinäitlejana tuntud imelise häälega Helgi Sallo õppis teatriühingu lavakunstistuudios, mille ta lõpetas 1965. aastal, ja laulmist Tallinna Riikliku Konservatooriumi ettevalmistusosakonnas Tiit Kuusiku juures. 1964. aastal kutsuti Helgi Sallo Estonia teatris dirigendina debüteerinud Eri Klasi soovitusel tema dirigeeritud muusikalilavastusse «West Side’i lugu» (konservatooriumi lavakunstikateedri 2. lennu diplomilavastus) Maria ossa. 1965. aastast sai Sallost Estonia rahvusooperi koosseisuline solist.
Helgi Sallol on olnud üle viiekümne rolli ooperites, operettides ja muusikalides. Nende hulgas on Denise «Mam’zelle Nitouche’is», Pipi «Pipi Pikksukas», Aldonza «Mees La Manchast», Nikitina/Šatrova «Kahes kevadpäevas», Frasquita «Carmenis», Lõbus Naisterahvas «Ohvris», Madeleine «Savoy ballis», Sally Bowles ja Fräulein Schneider «Kabarees», Mašenka «Müüdud mõrsjas», Ilona «Krahv Luxemburgis»,jpt.
Suurematest rollidest on Sallo tänaseks loobunud, 15 aastat töötab ta Estonias ka näitejuhina. Koduteatri kõrval on Helgi Sallo jõudnud mängida pea kõikides Eesti teatrites ja lisaks sellele kehastab Helgi Sallo 1993. aastast ETV populaarses teleseriaalis «Õnne 13» Almat, mille järgi tunneb teda Eesti noorem põlvkond.
1975. aastal anti Helgi Sallole Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetus, 1983. aastal tunnistati ta Georg Otsa nimelise preemia vää-riliseks, 1989. aastast on ta ENSV rahvakunstnik, 1994. aastal sai ta Eesti Televisiooni auhinna Volli, 1996. aastal pälvis aga Suure Vankri auhinna. 2001. aastal sai Valgetähe V klassi teenetemärgi.
Helgi Sallo lauluhäält kuuleb kahel plaadil – LP «Sopran» (1987) ja «Eesti kullafond» (2006), lisaks on ilmunud noodi- ja laulusõnade vihik «Laulab Helgi Sallo» ning raamatud «Vastab Helgi Sallo», «Helgi Sallo», «Elu jõud. Tuntud eestlaste elulood», «Helgi Sallo. Helgib ja heliseb».
Millest räägib «Head ööd, ema», me ümber jutustama ei hakka, et mitte publiku ootusi rikkuda. Küll aga võib korrata Helgi Sallo sõnu, kui ta enne esietendust Postimehele antud usutluses ütles: «See tükk on võimas. Nii võimas, et kui ma sellega maha saan, siis olen oma elutöö ära teinud ja võin vabalt surra. Vaat nii võimas on! Siis ei oota enam midagi muud. Siis on kõik tehtud. Laps tehtud ja võimas roll mängitud.»
