Oktoobris algasid Eestis Ameerika režissööri Evan L. Katzi õudusfilmi “Azrael” võtted, kus lööb nii tehnilises meeskonnas kui ka näitlejate hulgas kaasa rohkelt eestlasi. Film valmib 2023. aasta suvel, täpne aeg, millal linateos vaatajate ette jõuab, pole aga veel teada.
Filmi peaprodutsent on Dan Kagan („Significant Other“). Selle peaosas mängib tõusev täht Samara Weaving, keda näeb peagi näiteks Oscari-võitja Damien Chazelle’i uues filmis „Babylon“ koos Brad Pitti ja Margot Robbiega. Filmi stsenarist on Simon Barrett, kelle sulest on pärit 2024. aastal esilinastuv suurfilm „Godzilla vs Kong 2“.
Filmi operaator on Mart Taniel, kelle kohta Dan Kagan leidis palju kiidusõnu. “Mardil on kõigile oma töödele uskumatult kunstipärane lähenemine. Tema hea maitse särab vastu igast kaadrist ja tema loodud visuaalne keel on erakordne. Me oleme režissöör Evaniga mõlemad suured „Novembri“ (rež Rainer Sarnet, 2017) ja „Kapten Volkonogovi põgenemise“ (rež Natalja Merkulova ja Aleksei Tšupov, 2021) austajad, seega tundus loogiline panna Mardi isikupärane käekiri paari meil plaanis oleva õudusfilmiga, “ ütles Kagan intervjuus Eesti Ekspressile.
Eestipoolne produtsent Katrin Kissa ütles, et kuigi tahaks öelda, et õudusfilm jõudis Eestisse pika ja sihikindla töö tulemusel, siis tegelikult on hoopis juhusel päris suur roll. “Väidetavalt oli USA tiim juba valmis kinnitama oma tootmist Kanadasse Ontariosse, aga nad on sealsest tootmismaastikust veidi väsinud, kuna see on muutunud pigem tehniliseks ning innukaid meeskonnaliikmeid on raske leida,” selgitas ta ja lisas, et seetõttu hakkasid tegijad mängima mõttega tuua film hoopis Euroopasse ja anda sellele läbi siinsete inimeste euroopalikku kvaliteeti.
Kogu filmi võtteperiood ning osa järeltootmisest toimub Eestis. Filmitakse Põhja-Eesti rannikul, Pärispeal, Ihasalus ja Koljunukis kuni 10. detsembrini.
“Eestlasi on umbes 70 protsenti 120-liikmelisest meeskonnast ning nende hulgas ka olulised loovmeeskonna liikmed, kes jätavad lõpuks selge jälje ekraanile; lisaks Matis Reile operaator on Mart Taniel, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, grimmikunstnik Anu Konze ja Gristina Pahmann. Ameerikast tuli siia vaid peakunstnik ning kogu muu kunstiosakond on Eestist,” selgitas Kissa ja lisas, et näitlejatest on kandvas rollis Katariina Unt. “Kõrvalosades Rea Lest ja Johhan Rosenberg.”
Ta rõhutas aga, et nende esimene kohtumine oli väga sümpaatne. “Neil oli selge plaan sügisel filmida. Mul olid selleks hetkeks just Rainer Sarneti uue filmi “Nähtamatu võitlus” võtted lõppenud ja konkreetset plaani sügiseks ei olnud, seega ajaliselt sobis ideaalselt,” mainis Kissa.
“Kuna Sarneti film kõigi oma keeruliste lahendustega oli just värskelt all, tundus selline žanrifilmi tootmine huvitav jätk. Ideaalne võimalus lähtuda kõigi lahenduste juures vajadusest, mitte sellest, mis on eelarveline võimalus. Sellise mastaabi žanrifilm kombineerib nii palju maailmatasemel erioskusi – erigrimm ja grimmiefektid, võitluskoreograafia, visuaalsed eriefektid ja nii edasi, et selle protsessi ohjamine on parim kool. Olles nüüd protsessis mõnda aega olnud, siis võin öelda, et eelarvelistel piirangutel ja teetõketel on sageli ka omad võlud, millest nii suure masinavärgi puhul puudust tunnen.”
Filmiga on seotud kümned eestlased
Filmi sisu hoitakse praegu suure saladuskatte all ja Kissa sõnul saabki öelda vaid seda, et tegu on õudusfilmiga. “Euroopa eelarvetega kõrvutades on see suur film, kui panna kõrvale Hollywoodi stuudiofilmid, siis pisike,” selgitas ta ja lisas, et B-filmiks seda kindlasti pidada ei saa. “Žanrikino mõistes on see ikkagi väga ambitsioonikas ettevõtmine.”
“USA rahastamine on ehitatud hoopis teistele alustele kui Euroopas – seal rahastatakse stsenaariumi põhjal täispanga peale ja kui roheline tuli antakse, siis tuleb tavaliselt poole aasta jooksul toota. Euroopas on selline kiire protsess üsna erandlik. Siin on n-ö pehmem raha, millel ei ole karmi tagastusnõuet, aga rahastusskeemide kokku panemine nõuab sageli aastaid ja paljude erinevate osapoolte kokkuleppeid. See muudab euroopaliku tootmise aeglasemaks. Vahel tuleb sellest tulenev paratamatu viivitamine filmile kasuks, aga kohati küpseb asi selle käigus üle. Mõlemal süsteemil on omad vead ja head.”
Kogu filmi võtteperiood ning osa järeltootmisest toimub Eestis. “Lisaks siinsetele filmivõtetele on nad otsustanud helirežissöörina kaasata Matis Rei ja tuua mahukad helitööd Eestisse,” ütles produtsent ja mainis, et võtted toimuvad Põhja-Eesti rannikul, Pärispeal, Ihasalus ja Koljunukis kuni 10. detsembrini.
“Eestlasi on umbes 70 protsenti 120-liikmelisest meeskonnast ning nende hulgas ka olulised loovmeeskonna liikmed, kes jätavad lõpuks selge jälje ekraanile; lisaks Matis Reile operaator on Mart Taniel, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, grimmikunstnik Anu Konze ja Gristina Pahmann. Ameerikast tuli siia vaid peakunstnik ning kogu muu kunstiosakond on Eestist,” selgitas Kissa ja lisas, et näitlejatest on kandvas rollis Katariina Unt. “Kõrvalosades Rea Lest ja Johhan Rosenberg.”
Filmi peaosas on Austraalia näitleja Samara Weaving, kes alustas oma karjääri seriaalis “Kodus ja võõrsil”, kuid jõudis õige pea ka suuremate projektideni: 2017. aastal astus ta üles kahe Oscariga pärjatud Martin McDonagh’ linateoses “Kolm reklaamtahvlit linna servas”. Hiljem on ta põhiliselt teinud kaasa just žanrikinos: Netflixi õudusfilmis “Lapsehoidja”, õuduskomöödias “Pulmaöö peitusmäng” ja koos Daniel Radcliffe’iga action-komöödias “Guns Akimbo”. Peagi mängib ta ka “La La Landi” režissööri Damien Chazelle’i uues filmis.
Režissöör Evan L. Katzi jaoks on Eestis valmiv “Azrael” kolmas täispikk mängufilm, oma eelmise filmiga “Small Crimes” (2017) külastas ta ka Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali. Filmi stsenarist Simon Barrett on teinud korduvalt koostööd olulise žanrikino lavastaja Adam Wingardiga, nende koostöös on valminud nii “Sa oled järgmine” (2011), “Külaline” (2014) kui ka “Blairi nõiafilm” (2016), hetkel on neil töös ka uus “Godzilla vs Kong” film.
Ameeriklasi üllatas, kui kiiresti siinne loodus muutub
“Kellakeeramisest kuni detsembrini läheme üle öörežiimile ja oleme öistes metsades, seega on Eesti novembri pikk pilkane pimedus ideaalne võtteaeg,” selgitas ta ja rõhutas, et Los Angelese kliimaga harjunud filmitegijad polnud valmis selleks, kui külmaks siin läheb.
“Ükskõik kui palju me ka rääkisime, et it’s gonna be nasty, niiske ja külm, siis nad naersid selle üle ja juulikuises palavuses mõtlesid mõnuga sellest kui elamusreisist. Tuleb tunnistada, et alles mõnel oktoobrikuisel kirdetuulesel päeval olen hakanud nende silmis nägema õudu,” sõnas Kissa ja lisas, et loodetavasti näevad Ameerika filmitegijad ka mõnd sellist päeva, kui meie kliima näitab oma kõige karmimat poolt. “Ehk selline päev, kus polegi enam midagi muud teha kui naerda.”
“Kui nemad tulevad riigist, kus pea 80 protsenti päevadest paistab päike ja loodus püsib pikalt muutumatuna, siis meie neli aastaaega on olnud neile kõva pähkel. Et need ei vaheldu kuude jooksul, vaid kohati võib mitu aastaaega mahtuda ühte päeva või isegi tundi,” sõnas Kissa ja lisas, et see ei ole olnud alati tegijatele halb üllatus, vaid tegelikult pakub Eesti valgus rohkem variatsioone ja see annab jälle pildile palju juurde.”
“Nad saabusid Eestisse juulis, mil enneolematult kaunis suvi oma kuumarekorditega kõiki rõõmustas. Kõik oli lopsakas ja roheline, võtteid alustasime sügisel, kui sama võttekoht oli tundmatuseni muutunud ehk rohelisest oli saanud kollane, punane ja pruun, osa lehestikust kadunud, maastik pigem melanhoolne,” meenutas produtsent ja mainis, et selle kõige kaduvusest on Ameerika filmitegijad alles nüüd tasahilju hakanud aru saama.
“Meie mets elab ja hingab ja sureb põhimõttelist silme all. Täna on nii, homme teisiti. Samast kohast ei saa kaks korda sama peotäit võtta. Mulle tundub, et kui ma võrdlen eestlasi teiste võttegrupi liikmetega, siis see defineerib mingil moel meie inimesi väga hästi. Mingi sisemine valmisolek muutusteks, mis teeb meie inimestest erakordselt meeldivad kaaslased. Võib-olla just selle pärast nii meeleldi Eestisse filmima tullaksegi,” tõdes ta.
VES/ERR/EE
Monument to the 1944 Great Flight Opened in Pärnu