Endel Nelist kehastanud Märt Avandi oli Ameerikas esmakordselt
“Eesti-Soome-Saksamaa koostöös valminud “Vehkleja” küll Kuldgloobust ei võitnud, kuid asjatundjate sõnul on vähemasti kinolevis filmil nüüdsest igati tugevad šansid.
Los Angeleses on jahedavõitu: nädalavahetusel oli õhutemperatuur siin umbes kümne soojakraadi ringis ja taevas valdavalt hall. Ent Eesti-Soome ühine uhkus ehk Kuldgloobustele esitatud menufilm „Vehkleja” võeti siin vastu eriti soojalt. Kinosaalidest lahkuti pisarsilmil ja tunti elavat huvi Eesti ajaloo vastu.
„Vestlust pole siin raske üleval hoida,” nendib Märt Avandi, kes peaosalisena kehastab filmis legendaarset vehklejat Endel Nelist. Avandi saabus elus esimest korda USA-sse ja on siin juba Hollywoodi staarielu mekkida saanud. „Vehkleja” läheb inimestele hinge ja see tähendab ka huvi peaosatäitja vastu. Küsimusi ja kiidusõnu sajab ohtralt pärast iga linastust. Lausa sedavõrd, et maineka ekraaninäitlejate gildi (Screen Actor’s Guild) linastusel sai Avandi pärast filmi rahva ette ilmudes kauge maa kolleegidelt püstijalu ovatsioonide osaliseks.
Grupp kohalikke eestlasi LA Skandinaavia filmifestivalil pärast “Vehkleja” linastust, vasakul ääres EV aukonsul Jaak Treiman. Foto: Reet Rand, erakogu
„Vehklejat” näidati eriseansil ka filmitudengitele, eelmisel laupäeval avas film kohaliku Skandinaavia filmide festivali. Kolme päeva jooksul on „Vehkleja” meeskonda saatnud ohtralt tunnustavat tähelepanu, mis on auga välja teenitud.
Kuldgloobuste galaõhtu tähendas „Vehkleja” režissöörile Klaus Häröle ning produtsentidele Kai Nordbergile ja Kaarle Ahole palavikulise tööperioodi lõppu. Viimased kaks kuud veetsid nad Los Angelese vahet lennates, et filmile tuntust tuua. Kõik selle nimel, et filmiauhindade saatuse üle otsustavad filmikriitikud kinosaalidesse saada ja neis 1950-ndate Eestis elanud vehkleja loo vastu huvi tekitada. Lõppenud on ka Oscarite kandidaatide hääletus, paraku “Vehkleja” viie nominendi hulka ei pääsenud.
Kui lavastajal ühegi suurfestivali võiduvanikut ette näidata ei ole, on parima võõrkeelse filmi kategooria konkurentsis (46 riiki ja 71 filmi) kerge nähtamatuks jääda. Õnneks näib „Vehkleja” olevat loodusjõud omaette: küsi kellelt tahes, see film mõjub inimestele.
Tugev kampaania
„Rahva reaktsioon on olnud fantastiline,” kinnitab hallipäine inglane Robbie Little, kes vastutab „Vehkleja” levitamise eest USA-s, aga ka Jaapanis ja mujal maailmas. Vähe sellest – filmile on tulnud tunnustust vehklejatelt üle maailma, kes hindavad filmis nähtava koreograafia täpsust ja tõetruudust. Little’i usku filmi kinomenusse kinnitavad loomulikult nominatsioonid, mis on filmilevis kõva valuuta, ja juba praegu on sõlmimisel mitu lepingut.
Soomlanna Kirpi Uimonen oli üks neist 93-st Hollywood Foreign Press Associationi filmikriitikust, kelle hääletuse alusel jagati välja auhinnad kõigis kategooriates. See puudutab ka võõrkeelseid filme. Kuna ta on viimase kahe kuu jooksul vaadanud tohutult filme, teab ta vägagi hästi, et ühe ekraanitaiese edukus sõltub suuresti sellest, kui palju sellest räägitakse. Valib ju iga liige välja vaid viis lemmikut ja keegi neist ei ole näinud kõiki maailma filme. „Kui „Vehkleja” meeskond kaks kuud tagasi kampaaniat alustas, oli filmi vaatamas viis inimest,” seletab Uimonen. „Eilsel seansil oli neid juba 300.” Järelikult on filmi meeskond selle promomisel head tööd teinud. Uimonen usub, et Eesti filmitööstuses on head ajad. „On hämmastav, kui häid filme Eesti viimasel ajal teeb, te peaksite uhked olema!” kiidab ta.
Agendi pisarad
Viie väljavalitu sekka sattumises ei ole midagi juhuslikku. Nagu ütles „Vehkleja” üks produtsent Kai Nordberg, siis Hollywoodis juba niisama lihtsalt ei vea: kuldvõtmeks osutub ikkagi hea reklaam ja kontaktid. „Vehkleja” edu tuleb siin „Mandariinide” kiiluvees, tänu millele sai tuntud Los Angelese filmipromoja Tatiana Detlofson tuttavaks ka Klaus Häröga. Oma oskusi Detlofson ei alahinda, ta teab, et filmiringkondades maksab tema sõna ja soovitus. Ent tema sõnul ei piisa kunagi üksnes heast agendist. „Ärge arvake, et filmide promojate seas on geeniusi, kes suudaksid halva filmiga töötada,” sõnab Detlofson. Tema valib esindatavaid filme kõhutunde järgi. „Film peab mind liigutama, see peab mu südant kõnetama,” sõnab ta. Olgu öeldud, et „Vehkleja” pani paljunäinud publitsisti lausa lohutamatult nutma.
Pärast Palm Springsi filmifestivalil toimunud linastust on hakanud tilkuma esimesi arvustusi. Kõige põhjalikum ilmus California lehes Desert Sun, mis andis filmile seitse punkti kümnest. „Kuigi oleme seda lugu kümnel eri viisil näinud, suudab film žanri pisut värskendada,” märgib kriitik.
„Film tugineb tõsielulistele sündmustele, see on poliitiliselt autentne ja detailitundlik. See tõstab teose „koolivaheajafilmide” kategooriast veidi kõrgemale. Lavastaja suunab tegevust kindlakäeliselt. Muusika ei ole alati kõige õnnestunum.” Uudislugudes tsiteeritakse eelkõige lavastaja Klaus Häröt, kes tunnistab, et tundis loo kallale asudes ebakindlust.
„Ma ei rääkinud eesti ega vene keelt ja vehelda ka ei osanud.” Lavastaja lisab, et nüüd aga arvavad eestlased, et „Vehkleja” on Eesti film, ja soomlased, et Soome oma.
“Vehkleja” peaosaline Märt Avandi ja LA eestlane Reet Rand LA Skandinaavia filmifestivalil. Foto: Reet Rand, erakogu
Kuldgloobuste parimale võõrfilmile kandideeris viis filmi, võitis holokaustiteemaline „Sauli poeg” Ungarist. Ülejäänud olid „Uhiuus testament” (Belgia), „Klubi” (Tšiili), „Mustang” (Prantsusmaa) ja „Vehkleja” (Soome).
Oscarite pärast lähevad võistlustulle võõrkeelsete filmide kategoorias “Sõda” (Taani), “Mustang” (Prantsusmaa), “Sauli poeg” (Ungari), “Viva” (Iirimaa) ja “Theeb” (Jordaania”.
Režissöör Klaus Häro filme on ka varem Oscarile esitatud – 2003. aastal «Nähtamatu Elina», 2005. aastal «Emadest parim» ja 2009. aastal «Kirjad isa Jaakobile» ning siis tänavu «Vehkleja». Kordagi pole Häro filmid aga jõudnud Oscari nominatsiooni.
