Iga aastaga rohkem e-etteütluse kirjutajaid

Jälle uus rekord inimesi kirjutas emakeelepäeval Vikerraadio e-etteütlust, mida esitatakse raadioeetris. Tänavu toimus see juba 16. korda.

Kokku esitati rekordilised 10 890 tööd, mis on 2000 tööd rohkem kui aasta tagasi. 3761 kooliõpilast võttis osa, k.a Stockholmi Eesti Koolis. Etteütlus tipiti sisse Vikerraadio kodulehel olevasse tekstiaknasse kas arvutis, tahvelarvutis (tablet) või nutitelefonis ning saadeti sõrmenipsu ehk siis hiireklõpsuga interneti kaudu lendu.

Kirjutajate koguarvu ei olegi võimalik tuvastada, sest näiteks vanemate inimeste hulk, kes elektroonikat ei kasuta, vaid kirjutasid kirjapulgaga paberile, võib olla kordades suurem veel! Nendest enamik ei kontrollinud õiget teksti varianti ka selle ilmumisel Vikerraadio kodulehele, vaid ootasid, kui paari tunni möödudes asuti samuti raadio otse-eetris teksti läbi käima ja analüüsima.

Nii e-etteütluseks valmistavaid õigekirjagurmaani KEELESÄUTSE kui ka kogu emakeelepäeva vältel kõneldut saab kuulata Vikerraadio järelkuulamises. Võrgulehel https://vikerraadio.err.ee/ on üleval teemaribas lausa omaette teemana “e-etteütlus”. Sel aastal oli etteütluse tekst inspireeritud noorte laulu- ja tantsupeost ning ka liikumisaastast ja Artur Alliksaarest.

Soovi korral võite end proovile panna. Lehel on olemas e-etteütluse audiofail ja vaegkuuljate videofail. Korrektne tekst koos paralleelvariantide ja veaohtlike kohtade selgitustega on allpool.

KONTROLLTEKST: (lugege teistele ette või paluge, et keegi teid proovile paneb!)

Üks modernne suunamudija kirjutas hiljaaegu Facebookis, et Artur Alliksaare sajanda sünniaastapäeva puhul võiks noorte laulu- ja tantsupidu alata mõne alliksaarelikus vaimus levimuusikapalaga.

Nojah, päris naljakas, kui ühendkoor ülistaks liikumisaastat omamoodi hääldusharjutusega, esitades lugu „Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes“.

Praegu, nagu me teame, süüdatakse laulupidude tuli Mihkel Lüdigi laulu „Koit“ saatel, mille sõnad olevat Friedrich Kuhlbars kirjutanud lauluseltsis Koit umbes veerand tunniga.

Mainitud seltsi loomise ja nime idee sündis Võrtsjärveäärses kõrtsis, kus koduteel peatunud laulupidulised mekkisid kesvamärjukest ja nägid idataevas punetama löönud koitu.

Alliksaare poeesiat repertuaaris igatahes ei ole, aga „Olematus võiks ju ka olemata olla“, nagu kõlab literaadi postuumselt ilmunud luulekogu pealkiri.

Paralleelvõimalused: sajanda ~ 100.; levimuusikapala ~ levimuusika pala; lauluseltsis „Koit“ ~ lauluseltsis Koit; Praegu, nagu me teame, süüdatakse ~ Praegu – nagu me teame – süüdatakse; Facebookis ~ Facebook’is; umbes veerand tunniga ~ umbes veerandtunniga; „Olematus võiks ju ka olemata olla“, nagu kõlab; „Olematus võiks ju ka olemata olla“ – nagu kõlab; olematus võiks ju ka olemata olla, nagu kõlab; olematus võiks ju ka olemata olla – nagu kõlab.

Mõned veakohad ja selgitused: “modernne”: Niisugused tuletised, kus sõnatüvi lõpeb sama häälikuga, millega algab liide (modern + ne), ei allu reeglile, mis näeb ette kirjutada kaashäälikuühendis kõik häälikud ühe tähega. Seega on sõnas modernne kõrvuti kaks n-i, omastavas asendub ne-silp se-silbiga: modernse.

“noorte laulu- ja tantsupidu”: Kui liitsõna korduv osa jäetakse ära (nagu siin laulupeo järelosa pidu), asendab seda sidekriips: laulu- ja tantsupidu. Üritust, mis on nimetatud osavõtjate (noored) ja eesmärgi järgi (laulu- ja tantsupidu), sobib kirjutada üldnimena ehk väiketähega. Peo pealkiri, milleks seekord on „Püha on maa“, käib seevastu jutumärkides ja esisuurtähega.

“alliksaarelik”: Nimedest saadud tuletised kirjutatakse väikese tähega: Alliksaar, aga alliksaarelik.

Luuletuste, laulude, luulekogude pealkirjad kirjutatakse jutumärkides ja esisuurtähega nagu mis tahes muudki pealkirjad: lugu „Kindlameelse kinglooma kimbatus kingapoes“, laul „Koit“, luulekogu „Olematus võiks ju ka olemata olla“. Kui pealkiri satub lause lõppu, on lauselõpupunkt pealkirja kinnijutumärkide järel (mitte enne jutumärke, nagu oleks otsekõne puhul).

“lauluselts”: Nime ees olevat liigisõna lauluselts sobib kirjutada väiketähega nagu mis tahes üldnime.

“Võrtsjärveäärses”: Nimi liidetakse ne-lõpulisele omadussõnale sidekriipsuga: Võrtsjärveäärne. Omadussõnast lahku jäetakse vaid mitmest sõnast koosnev nimi, nt Artur Alliksaare vääriline, Peipsi järve äärne – kuid jälle kokku Alliksaarevääriline, Peipsiäärne.

Tänavusel Vikerraadio e-etteütlusel osales ka TEHISINTELLEKT. Meie keeletehnoloogia kompetentsikeskus pani etteütlust kirjutama eesti keele kõneTUVASTUSE tehnoloogia Kiirkirjutaja, mis on loodud Tallinna Tehnikaülikoolis.

Kiirkirjutaja kuulas teksti vaid korra ning lõpetas etteütluse kirjutamise kohe, kui diktor viimase sõna ette luges. Nagu nimigi ütleb, on tegemist kärme kirjutajaga, aga kuna nii keerulist teksti ei ole harilikult selle tehnoloogia arendamisel kasutatud, tegi ta ka apse. Peamiselt tulid vead sisse kirjavahemärkide lisamisel, kohati eksis ta õigekirjas ning ei tundnud ära Kuhlbarsi nime. See on täiesti mõistetav, sest Kiirkirjutaja on kõigest kaheaastane – tal on veel aega õppida ja areneda.

Kiirkirjutajat kasutatakse Riigikogu istungite üleskirjutamisel, samuti on see kasutusel ERRi otsesaadete automaatsel subtitreerimisel, mis tagab operatiivsele infole ligipääsetavuse ka vaegkuuljatele.

Emakeelepäeval ilmus väga palju huvitavaid keeleteemalisi arvamusartikleid, nende seas ka käesolevas lehes lk 9 alguse saanud intervjuu Californias sündinud ja sirgunud Tartu Ülikooli psühholingvistika kaasprofessori Virve-Anneli Vihmaniga, mis algselt ilmus ERRi Novaatori portaalis https://novaator.err.ee/.

Riina Kindlam, Tallinn