ERR – Ilmunud on nelja toeka köitena Eesti rahvusbibliograafia “Eestikeelne raamat 1918-1940”.
Neli paksu köidet sisaldavad umbes 30 tuhandet kirjet kõikide raamatute kohta, mis on Eestis ilmunud 1918. kuni 1940. aastal. Need raamatud olid ka varem registreeritud, kuid need nimestikud ei olnud täielikud.
Täieliku nimestiku koostamise alguses ei arvatud, et protsess nii pikale venib.
“Üks põhjus on see, et nii palju raamatuid tuleb veel välja. Aga on teada ka, et uuritav periood oli väga keeruline aeg. Üle tuhande raamatu tuli välja lisaks neile, millest oli enne teada,” selgitas Eesti rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.
Teine keeruline asi oli nimede ühtlustamine. “Selle ajaperioodiga on seotud väga mitmeid ajavorme – ühel ja samal inimesel mitu erinevat nime, kuna toimus nimede eestistamine. Sellepärast selline detektiivitöö oli teine, mis tegi bibliograafia koostamise töö väga keeruliseks,” rääkis Andresoo.
Raamatute põhjalik eessõna käsitleb muuhulgas, kuivõrd seda konkreetset perioodi iseloomustab eesti kirjanduse toodangu nii mahuline kui sisuline kasv. Näiteks kui 1913. aastal anti välja umbes 800 teost, siis 1940. aastaks oli see arv tõusnud 1600ni. Oluline on aga ka sisuline areng.
“Töötatakse välja täisväärtuslik teaduskirjastamine. Õppekirjanduse väljaandmisel on eriti oluline see, et kõikidel haridustasemetel, ka kesk- ja kõrgharidustasemetel toimub õpetus eesti keeles, mis eeldab ka vastava õppekirjanduse loomist,” rääkis eessõna autor ja raamatuloolane Aile Möldre.
“Samuti teatmekirjanduse väljaandmine, mis varem on olnud vähene, pea olematu. Nüüd jõutakse juba 10 aasta pärast, 1930. aastatel entsüklopeedia väljaandmiseni,” lisas ta.
Tolle aja loomingu hulka kuulus ka muidugi ilukirjandus ja aimekirjandus. Enamik selle perioodi loomingust on kättesaadav Eesti kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus, rahvusraamatukogus, Tartu ülikooli raamatukogus ja Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus.
