Intervjuu kultuuriminister Piret Hartmaniga

Los Angelese Eesti Seltsi president Renee Meriste intervjueeris Eesti kultuuriministrit Piret Hartmani. Intervjuu ilmus Los Angelese Eesti Seltsi 2023 veebruari uudiskirjas.

Austatud kultuuriminister Piret Hartman, kuidas ja kus elab Eesti kultuur Eestis ja väljaspool Eestit aastal 2023?

Arvan, et eesti kultuur elab hästi. Väikese riigi kohta on Eestis väga palju kultuuri ning kultuuritegijaid. On, mille üle tõeliselt uhke olla. Mul on hea meel, et riigi tasandil viimase aasta jooksul on tehtud ka olulisi investeeringuid kultuuriobjektidesse: uus MUBA (Tallinna Muusika- ja Balletikool) ning kohalikul tasandi näiteks Viimsi Artium.

Oluline on pöörata tähelepanu sellele, et tagada eesti kultuuri jätkusuutlikkus tulevikus, et meie kultuuritegijad oleksid piisavalt väärtustatud, kohalik kultuur ei sulgeks kõrgete energiahindade ja inimeste lahkumise tõttu uksi ning et kasvaks peale ka uus kultuuripõlvkond tänaste laste ja noorte näol.

Kas meenub õigesti, et esimest korda osalesite suurel Välis-Eesti üritusel 2017. aastal Los Angeleses Lääneranniku päevadel? Miks te otsustasite tulla? Milline tunne oli teil enne üritust, ürituse ajal ja pärast üritust?

Olin sellel ajal kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, kelle ülesandeks oli tegeleda ka rahvuskaaslastega kõikjal maailmas, samuti tagasipöördujatega. Lääneranniku Eesti Päevad on oluline sündmus eestlaste ja Eesti sõprade jaoks Ameerikas. Eesti Vabariigi sajanda sünnipäeva tähistamise eel oli soov kindlasti sellest üritusest osa saada, tutvuda inimestega, kes eesti kultuuri ja keelt nii kaugel alal hoiavad ning anda omaltki poolt panus sündmuse toimumisse.

Emotsioon oli ülev. Veendusin, et suurimad Eesti patrioodid asuvad Eestist väljaspool. Hea meel oli näha sidet eesti kultuuriga pika distantsi kiuste.

Ligi kuus aastat on möödas. Kas teostunud paljud ideed, mis tol korral tärkasid? Mis ei ole teoks saanud ja miks?

Lubasin, et tõstatan rahvuskaaslaste teema meie valdkonna üheks prioriteediks. Seda ka tegime üheskoos partneritega. Meid saatis pärituul. Siseministeeriumis loodi rahvastikuministri koht, kes alustas tööd rahvuskaaslaste suunal. Samuti valmistasime ette arengukava Sidus Eesti 2030, kus said kokku lepitud rahvuskaaslastega seotud eesmärgid pikemas perspektiivis. Integratsiooni Sihtasutuses avasime nõustamiskeskuse tagasipöördujatele ning uuenduskuuri läbis globalestonian.com portaal. Koostöös välisministeeriumi ja EASiga panime kokku infokirja. Välisministeeriumi eestvedamisel algasid tihedad koostööseminarid väliseestlastele ning samuti valmis põhjalik uuring. Pean neid samme märkimisväärseks, kuigi väga palju seisab veel ees.

Olete pärit Ida-Virumaalt. See on osa Eestist, kus pole veel kõik Eestis elavad eestlased käinud, veel vähem väliseestlased. Mõned endiselt lausa kardavad. Viimastel aastatel on toimunud mõningad muutused, vaid mõni kuu tagasi sai Kohtla-Järve noore naislinnapea. Kas uued Eesti ja Euroopa kultuurisündmused ja suurkujud tulevad nüüd Ida-Virumaalt?

Ida-Virumaa areneb jõudsalt ning mul on hea meel, et valitsus võtab seda piirkonda tõsisemalt kui kunagi varem. Eelmisest aastast käivitusid investeeringud Euroopa vahenditest õiglase ülemineku fondi raames. Omalt poolt seisin selle eest, et kultuuri- ja spordiprogrammideks on sellel aastal miljon eurot. Hoo on saanud sisse koostöös Ida-Virumaa Ettevõtluskeskusega loomefond, et toetada Ida-Virumaa loomemajandust. Ma väga loodan, et need algatused annavad põhjust ka rahvusvahelisel tasandil sündmuste jõudmiseks Ida-Virumaale.

Kas Eesti üks kaunim ja ajalooline arhitekt Anton Soansi koolimaja (1938) Kohtla-Järvel koos pargiga (pildil) saab restaureeritud ja uueks Kohtla-Järve keskuseks?

Ma väga loodan, ent täna konkreetsed kokkulepped veel puuduvad.

Kohtla-Järvel ja Ida-Virumaal võiks olla eraldi giiditeenus, sealhulgas ka inglise keeles, kus väliseestlased saaksid broneerida aja ja veeta päeva Ida-Virumaal. Peipsi järve rannad, Sillamäe, Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve, samuti kaevandusmuuseum, seikluspargid, Soome lahe rannad, Toila jt, kui nimetada vaid mõningaid vaatamisväärsusi. Selline teenus võib tuua Ida-Virumaale rohkesti inimesi ja muuta väga palju.

Ida-Virumaa turismiteenus areneb jõudsalt. Väga suure töö on ära teinud siin Ida-Virumaa Turismiklaster. Usun, et kõik ettepanekud on teretulnud.

Kuidas peaks Eesti ja Välis-Eesti kultuur ühiselt või eraldi edasi minema? Millised eesmärgid võiksid olla järgnevate aastate jooksul?

Eesti kultuur välismaal on väga oluline. Ühest küljest seetõttu, et hoida sidet välismaal elavate eestlastega, kuid teisalt kindlasti seetõttu, et see teeb Eestis suuremaks. Ka ettevõtjad ütlevad täna, et just tänu eesti kultuurile on õnnestunud neil saada uksi lahti ning sõlmida uusi koostööleppeid. Seega on eesti kultuuri roll väga oluline.

Minu jaoks on oluline fokuseerida, sest kõikjale me ei jõua, selleks on meie ressursid liiga väikesed. Tuleb leppida kokku, mis valdkondades ja mis riikidesse peaksime investeerima. Lähiaastatel oleme näiteks rohkem pööramas rõhku Põhjamaadele.

Täname, et leidsite oma kiires töögraafikus aega meiega vestelda.

Ilusat EV 105. aastapäeva ja kohtumiseni Los Angelese Lääneranniku Eesti Päevadel mõne aasta pärast.