Maestro Neeme Järvi, kes hiljuti taandas end Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) kunstilise juhi kohalt, näitas kirjas kultuuriminister Laine Jänesele üles sügavat nördimust poliitikute vähese panustamise üle kultuuri.
Järvi sõnul oli ta 1980. aasta alguses poliitilistel põhjustel sunnitud Eestist lahkuma ning ta on töötanud 30 aastat maailma juhtivate orkestritega. Samas oli tema suur unistus pöörduda kunagi tagasi Eestisse ja asuda tööle sümfooniaorkestri juhina ning aidata kaasa Eesti muusikaelu edendamisele ja rahvusvahelisele tutvustamisele.
Järvi märkis, et kahjuks lõi kultuuriminister Laine Jänes sellise olukorra, kus tal ei olnud enam võimalik Eestis jätkata.
"Tulin Eestisse parimate kavatsustega, et leida toetust ja mõistmist Eesti muusikaelu edendamisel. Olen välismaal elades esitanud paljude väljapaistvate Eesti heliloojate teoseid ja pälvinud hulgaliselt mitmesuguseid autasusid, kuid mul on kahju, et Teie pole seda märganud," kirjutas Järvi Jänesele.
"Selle asemel asusite Teie koos peaminister Ansipiga mind süüdistama suurtes rahasummades, mida Teie ise mulle pakkusite lähtudes eelmise peadirigendi N. Aleksejevi töötasust, mida ma pole senini saanud ega soovi ka saada," teatas Järvi.
Järvi sõnul on ta üle elanud kümneid kultuuriministreid ja pidanud kogu elu nägema, kuidas professionaalsetesse muusikutesse suhtutakse üleolevalt ning nende probleemidele ei pöörata mingit tähelepanu.
Järvi sõnul tekkis tal seoses Eesti iseseisvuse taastamisega lootus, et olukord hakkab paranema, kuid siiani pole mitte midagi muutunud.
Maestro hinnangul vireleb Eesti esinduskollektiiv ERSO edasi ja see ei loo mingit perspektiivi noortele muusikutele.
"Klassikalisele muusikale ja eriti Eesti oma klassikalisele muusikale ei pöörata peaaegu mingit tähelepanu ja selle osatähtsus on aina vähenenud raadios, televisioonis, ajakirjanduses ja kontserttegevuses," kirjeldas Järvi olukorda.
Valitseb maitselagedus
Dirigendi sõnul valitseb kahetsusväärselt Eesti kultuuris üha enam pealiskaudsus ja maitselagedus, millega loodetakse teenida kasumit.
"Mulle on vastuvõetamatu põhimõte, et "toetada tuleb seda kultuuri, mis iseennast ära tasub!" Kultuur ja eriti tippkultuur ei ole mitte selleks, et kasumit teenida vaid tippkultuuri edendamine peaks olema riiklik prioriteet, et pakkuda kaasaja maailmale kõrgekvaliteedilist kunsti," sõnas Järvi.
"Mida Teie olete ministrina teinud selleks teinud, et väärtustada Eesti professionaalsete muusikute tööd?" küsis Järvi oma kirjas.
"Estoniat" kasutatakse vääriti
Maestro sõnul on tal valus tunda, et Eesti valitsus ega riigikogu ei ole 20 aastaga midagi teinud professionaalsete muusikute töötingimuste ja esinemisvõimaluste parandamiseks.
Järvi märkis, et "Estonia" kontserdisaal on ainus mõeldav kontserdisaal, kus sümfooniaorkester peaks leidma kõik võimalused igapäevaseks tööks ja harjutamiseks.
""Estonia" kontserdisaal on ehitatud meie rahva rahadega oma kultuuri edendamiseks ja see peaks olema ainult muusikute käsutuses, mitte igasuguste vastuvõttude ja õhtusöökide korraldamiseks. Ja hoopis mitte Eesti Kontserdi kontori-ruumideks," kritiseeris Järvi.
Järvi sõnul on mõeldamatu, et mingid ärimehed korraldaksid endale uhke õhtusöögi näiteks Viini Musikverein’is, Amsterdami Concertgebouw’sis või New Yorgi Carnegie Hall’is.
Neeme Järvi kirja täielik tekst on üleval kultuuriministeeriumi kodulehel www.kul.ee “Dokumentide” all.
Järvi saatis Jänesele kirja peale seda, kui kultuuriministeerium oli ERSO ümber lahvatanud skandaali käigus lekitanud meediasse Järvi konfidentsiaalse eellepingu detailid. Enne oli Jänes Järvi kui ERSO kunstilise juhiga konsulteerimata vallandanud ERSO direktori Andres Siitani, süüdistades teda finantsdistsipliini rikkumises ja eelarvest mitte kinnipidamises.
Siitan omakorda väidab, et Jänes käis välja ERSO läbimõtlemata reformi, mille käigus ministri poolt antud katteta lubaduste tõttu tekkis ERSOle puudujääk. Probleemide tekkides keeldus kultuuriminister enam kui pool aastat ERSO direktoriga kohtumast.
Kuna see ei ole mitte esimene vallandamiste, valede ja süüdistustega juhitud skandaal antud kultuuriministri ametiajal, siis on Eesti kultuuritegelased alustanud internetis allkirjade kogumist kultuuriministri umbusaldusavaldusele: http://petitsioon.ee/kultuuriinimeste-umbusaldusavaldus
“Meie, eesti kultuuri igapäevased hoidjad, kandjad ja arendajad, ei tunne enam, et praegune kultuuriminister esindaks meie ühist huvi. Pigem vastupidi: ta diskrediteerib eesti kultuuri tervikuna nii kodumaal kui rahvusvahelises plaanis, demoraliseerib selle eestvõitlejaid, solvab oma suhtumisega meie kultuuritippe ja ajab segadusse laiema kultuuriüldsuse, “ kirjutatakse petitsioonis. Kolmapäeva, 23. novembri seisuga oli oma allkirjaga Laine Jänesele umbusaldust avaldanud 639 inimest.
Pärast ERSO direktori vallandamist leidis riik lisaraha orkestri puudujäägi katmiseks ning ERSO uus direktor Anneli Unt on lubanud, et kontserdid jätkuvad ning muusikute palgad makstakse välja. Esialgu pole aga veel selge, kes dirigeerib Neeme Järvi asemel 1. jaanuari uusaastakontserti.
VES/ERR
